Veebikaamera pildi napsas Felis Silvestris, LK foorumist
Foto Arne Ader
Pasknäärid ilmuvad kaamerapilti, kui koduaias inimesed ei toimeta või metsakaamera ees, kui liikumist enam ümbruses pole. Talviseks arvukuseks hinnatakse üle saja tuhande isendi ja põhjakaartest paigalindudele erilist lisa ei saabu.
Hästi nähtavateks muutusid nad sügisestes tammikutes – suur hulk „talvevarusid“ just sealt. Meie pilkupüüdvaima sulestikuga vareslane on haki suurune: sulestik roosakas-hallikas, pikkust kuni kolmkümmend viis sentimeetrit ning kaalu veidi üle pooleteistsaja grammi. Tiivanukid sini-musta-valged. Tiibade tagaosa ja sabasuled mustad. Nokk must nagu nokatüve suled, silmaiiris helesinine, jalad helepruunid.
Erutatud pasknääri peasuled tõusevad väikese tutina püsti – vahel on seda kaamerapildis näha. Lennupilt laperdav, silma hakkab valge päranipuala.
Metsakaameraa toitmisplatsil jälgivad pasknäärid Maidu tegemisi – kui loomadele mõeldud toit puistatud on mõnel päeval kuni kümme pasknääri söödaplatsil toimetamas. Söögitorusse või „kurgukukrusse“ ahmitakse viis-kuus tammetõru, viimane võetakse nokka ja minek… „Täies lastis“ pasknääride lennupildis näeme raskuskeset linnu esiosas. Kui keski või miski lindu kohutab, puistatakse enamus tõrusid lennult maha…
Pasknäär