looduskalender.ee

Jäide pärnaoksal.

Pühapäeval neli minutit üle keskpäevast kella kahte algas talv. Mis talv see nüüd... kostate. Aga meil Vilusis on katkematut lumevalgust juba mitu nädalat.

Nädala neli ilmamärki:

 

 

Ilmaennustajad pakuvad detsembrikuus ikka üksteise võidu, kas tulevad valged jõulud või ei. Sel aastal on õigus nii optimistidel kui pessimistidel. Sest peab küll ilmaime juhtuma, et Ida-Eestist kaoks krõbeda piparkoogi glasuurina maad kattev kümnesentimeetrine lumi. Samas ei ole vist lootust läänerahval, et midagi taevast pudisevast valge jõuluimena maha jääks. Aga... imesid juhtub ikka – näe Rootsis „põrutas“ eelmisel teisipäeval maa nagu Aotäht seda 4,7 magnituudilist maavärinat kommenteeris. Selle valguses on põnev vaadata, kuidas suuremad looduse jõumängud jälle inimesi looduseusku pööravad. Ja et riigiisandad eelmisel nädalal uutmoodi looduskaitseseaduse kehtima panid, mis annab ärimeestele võimaluse kaitsealadel rahaklotsiga vastu kändu koputada – näis mis Ilmataadil selle kohta öelda on?

Veekogud muudkui jäätuvad, luiged ei pruugi aga soojemate maade suunas seepärast veel rännata.

 

Ehkki suurem osa Eesti maastikust veel vesist nina veab, on siin idas – Peipsi peal – silmapiirini korralik jääkate. Jää tekkimine tõi näguripäevad neile sulelistele, kel bioloogiline kell segi ja sassis. Meilgi siin Vilusis üritas üks kühmnokk veel pikalt keset jääsuppi põhjast juurikaid napsata. Jõudsime juba Nigula metsloomade turvakodu teavitada. Sealt saime ka teada, et ega me ainukesed pole. „Mitte mingil juhul ei tohi selliseid linde ise minna nõrgale jääle abistama,“ ütleb turvakodu perenaine Kaja Kübar, „enamasti lendavad need linnud ise ära. Äralennu viibimine võib olla tingitud ka luikede ülesöötmisest. Esimese külmalainega tuli meile luikede kohta teateid kõikjalt Eestist. Küll nad ära lendavad!“ Ja kadunud see valge lind valgelt jääväljalt nüüd ongi. Ainsad, kes siin aktiivselt veel ringi vuhistavad on varesed ja hüppavlennul rähnid. Tihased lihtsalt passivad toidumaja ümbruses. Aga lumeta Eestis – Hiiumaal – lendavat ringi 500-pealine kuldnokaparv.

Igihaljas kattekold.

Jõuluajaks on une silmast pühkinud siilid, päris mitu vudijat on enne koera lõugade vahele sattumist turvakodusse päästetud. Ja ka oravatel on alanud mingi eriline aktiivsusperiood, aina tants ja trall ümber puu. Vesine küljealune peletas teedele taas kährikud, neid on kohe paarikaupa. „Imelik, nad kisavad ööpimeduses,“ ütleb Kaja Kübar. Põdrajaht sai poolest detsembrist läbi, aeg ka sarvilistel hinge tõmmata. Kas aga põdrad veel sarvilised on, ei oska öelda – peale jahti pole neid vaatevälja ilmunud, kuid arvata võib, et sarved on samblasse sokutatud. Küll on kitsed suurtes karjades põldude peal orast näsimas. Karud ei paista jõuludest ja uputusest siiski hoolivat ning magavad rahulikult edasi.

 

Põnevad on praegu maateed, klaassileda jääkihiga kaetud ja iga kivike selle alt selgelt näha. Vooluveekogud meil see-eest jääs veel ei ole. Kui, siis veidi see, mis metsa all laiali. Jõgedes on rahunenud ka kalade elu. Ilmamees Gennadi Skromnov ütleb, et merest jõgedesse tõusnud lõhelised on pea kõik kudemise lõpetanud: „Aasta oli lõhelistele hea, jõgede muda uhuti suurvetega palju ära. Merest tõusid jõgedesse sel aastal ka mõned väga suured kalad.“ Hoolimata petlikust jääst Peipsil on kalameestel sellele minek veel rangelt keelatud.

Metskitsekari söödasõime juures.

Ürgne tava ütleb, et jõuluööl tuleb loomadele metsa süüa viia. Veel paarkümmend aastat tagasi olid selleks kohe vastavad söödasõimed, nüüd tuleb loomade käimisekohti otsida. Viia tasub heina, vihtasid ja juurvilja sinna, kus olete kitsi või jäneseid tegutsemas näinud ja kus see lume alla ei mattu. Andmise rõõm jääb südamesse kogu jõulu ajaks.

Jõulu esimese püha hommikul joonistasid lapsed Saaremaal söega seintele ja ustele loomi ning linde, et need hästi sigiksid. Kas nüüd seda teha just seintele... aga söega võiks joonistada küll. Mikk Sarv ütleb, et tänapäeval võiks lapsed joonistada neid loomi ja linde, keda uuel aastal palju näha soovitakse ja kellest ka väeabi loodetakse. Kotkaid, põtru, jäneseid... ja miks mitte ka elevante J.