LK palvel pildistas Vello Keppart Jõgeva haabasid
Õitsva haava isaspuu urvad tuules levitavad õietolmu
Emasurva ristläbilõikes on näha rohelised sigimikud ja punased emakasuudmed
Tavaliselt jääb haabade õitsemine kahe silma vahele, aga tegu on päris põneva elukorraldusega puudega.
Kevadilmastikust olenevalt õitsevad haavad kusagil aprilli keskel ning tolmleminegi kestab vast nädala jagu, aga puude latvades jäävad tagasihoidlikud hallid ruljad urvad tähelepanuta.
Punased isasurvad veel ei tolmle, hall urb on õitsemise juba lõpetanud
Õitsva haava emaspuu urva õied on peidus
Haavikud paljunevad enamalt jaolt vegetatiivselt, kuigi levivad hästi ka seemnetega. Tegu on kahekojalise puuga, mis tähendab, et puu kannab vaid ühe soo õisi – kas ainult emasõisi või siis isasõisi. Kasvagu haab üksikult või väiksemas haavasalus, siis on kogu salu haavad ühest soost sest on hakanud kasvama lihtsalt ühe puu juurevõsudest.
Tuultolmleja haava õied on paljuõielistes rippuvates õisikutes ehk urbades ning sugude vahel on raske vahet teha.
Lugu on selline, et õitsemise ajal liiguvad tolmu puistavad isasurvad tänu painduvamale teljele tuule käes tugevamalt – jäigemad emasurvad liiguvad vähem, aga seda märkavad enamalt jaolt vaid asjatundjad.
Uurijad on teinud kindlaks, et isaspuid on kuni paar korda emaspuudest rohkem.
Pikem isasurb on tolmlemise lõpetanud
Haava emasurb