Mesilas-kägukärbes
Kirjutas ja pildistas Ave Liivamägi
Mesilas-kägukärbes Bombylius major
Aprillist juulini võib tegutsemas näha ühte armast kärblast, kelle nimi eesti keeles võiks olla mesilas-kägukärbes. Ametlikult tal veel sellist nime ei ole. Eks oma välimuse tõttu võiks ta endale sellise nime kunagi saada. Karvane ja pontsakas keha lubaks justkui arvata, et tegemist on väikese mesilase või isegi kimalasega, kuid tiibade arvu lugedes on selge, et üks kaval kahetiivaline proovib vaatlejat viivuks segadusse ajada.
Omapärane on see kärbes veel selle poolest, et tal on pikad ja peenikesed jalad ning pikk imikärss, mis nähtav nii õitelt nektarit imedes kui ka puhkehetkel. Lisaks oskab mesilas-kägukärbes paigallendu nagu sirelased.
Kehamõõtmete poolest on see putukas üsna pisike. Pruunide karvadega kaetud keha pikkus 10 - 12 mm, imikärss lisab veel 6 mm. Tumenenud eesservaga tiibade siruulatus 9 - 14 mm.
Mesilas-kägukärbse vastsed prasiteerivad erakmesilaste ja –herilaste vastsetel. Seega sõna „kägu“ on putuka nimes igati õigustatud, vihjates tema mitte just kõige viisakamale elulaadile.
Mesilas-kägukärbsed on üsna liikuvad. Kärmelt otsitakse lilleõisi, et ammutada nektarit. Lendamisel tekitatakse kõrge sagedusega heli, mis võib olla abiks putuka asukoha määramisel.