looduskalender.ee

Talv Otepää kõrgustikul: valged lumeväljad, härmas metsad...

Sulailm enne aastavahetust kattis kogu Eestile korraliku suhkruvõõbaga, nii libedaga, et sel ei jää püsti karvased ja sulelised ning ega inimesedki...

 

Meie küla rahvast said paljud jaanuari esimesel päeval kokku Peipsi jääl, eks ole see ju eriline kui järv lõpuks inimest kannab. See jää aga oli aastavahetuse pakasest nii kõva ja sile, et naabrite koer Hugo Hummer meie poole joostes suure hooga veel paar meetrit Aotähest mööda libises... Ja tundub, et parim liiklusvahend ongi nüüd uisk või soome kelk. Aga seda libedat jääd ei jätku ainult järvele, ka kogu ülejäänud loodus on jääs. Eriti liuväljalikud on üleujutusalad ja kraaviäärsed. Looduskaitsja Enn Vilbaste ütleb, et talle teeb praegu muret sõraliste saatus: „Kui nad üle takistuste või kraavide hüppavad, siis kipuvad ka nemad libedal kukkuma – ja nii võivad nende luud praegu üsna kergelt murduda. Hea muidugi, et toidupoolist lähiümbruses paistab jätkuvat. Kuid koerad tasuks küll praegu kindlasti kinni hoida!“

Metskits.

Metsa minna tasub praegu üksi kasvõi sellepärast, et sündimas on karude pojad. „Igal aastal hoiatame inimesi sel ajal. Nigula metsaloomade turvakodusse on mõnel aastal saabunud detsembri lõpus sündinud karuorbe,“ ütleb selle perenaine Kaja Kübar, „aga oleme valmis, praegu tegeleme põhiliselt läänerannalt toodud kotkaste hingeaitamisega, kes on söönud kas mürki või õliseid linde – neil on selge veekaotus.“ Turvakodul on praegu kaks muretegijat – õlised pilsivetes saastunud linnud ja ületoidetud luiged. Kaja Kübar palub luiki mitte toita: „Kogu Eestis ei ole nii suurt loomahaiglat, kuhu need tuhanded luiged kokku vedada, kes praegu Eesti vetes külmumisohus on. Kui neid mitte toita, siis on väikegi lootus, et nad ära lendavad.“ Neid linnaparte, kes on kohtades, mis kunagi kinni ei külmu, võiks siis kompensatsiooniks toita, aga laske luikedel lennata.

Nurmkana.

 

Suurest saabunud külmast pole veel mitte kõik loomad aru saanud. 1. jaanuari miinus viie kraadises pakases loivas meie rannas meisterdatud lumerotil hästi aeglaselt... ei keegi muu kui sentimeetrine ämblik. Pärnumaal on üleval veel kährik, Keila lähedal nähti uusaastal siili. Küll on nägemisväljast kadunud viimaste kuude jooksul kõik põdrad – võimalik, et meie seireandmetes on oluline viga ja neid lastakse liiga palju, arvab Enn Vilbaste. Aga nirk on kenasti valge. Üllatavalt palju on liikumas ilveseid – miks, ei tea, jooksuajaks oleks nagu veidi vara.

Härmatis kasepuul.

Kõige aktiivsemad häälitsejad ja lendajad on praegu rähnid, neid on kohe igal pool. Aga linnumeestel on senisest enam silma ka kakkude jaoks. Ornitoloogidel algas kodukaku aasta, aastalinnu jaoks on meisterdatud koguni koduleht www.eoy.ee/kodukakk. Meie õue aktiivsemad tegelased on siiski käbilinnud, leevikesed ja neli nurmkana – niipalju on neid kanalisi rebaste lõugade vahelt siis järgi jäänud suvisest pooleteisest tosinast. Hullem on aga merelindude saatus – meil talvituvate aulide populatsioonile ei ennusta linnumehed enam pikka iga. Küllap jõuab valitsusametnikele õlise mere probleem kohale siis kui väljamaised looduskaitsjad üliharuldase kirjuhaha pärast taas sõrme vibutama hakkavad, sest ka need kaunid linnud ujuvad või „ujusid“ praegu ses naftasupis.

 

Mikk Sarv ütleb, et kolmekuningapäeval või uuemaaja nimena kuuseväljaviskamisepäeval pidada lutsud järves kudema hakkama. See on päev, mil Peipsi ääres kaovad köögist kõik vahukulbid... Aga pakast lubab ilmataat pikkadeks aegadeks – seega tasuks endale muretseda jääpüügi kalastamisvarustus. Alustuseks võiks näiteks käia sikutamisetööd õppimas 10. jaanuaril kalapüügivõistlusel „Uljaste Triibu 2009“.

Järvede jää sai piisavalt tugevaks, et inimest kanda.

Jääl on lastel tegevust alati küllaga, aga ka karusellid meeldivad kõigile lastele. Vanarahva talvine karusell tehti valmis nii – jäässe raiuti auk, sinna pannakse post, mille otsas on tugiraud. Kui jää on uuesti külmunud, siis pistetakse selle otsa vankriratas, millele on seotud pikk latt, selle küljes kelk. Kelgul istujaid keerutatakse ringi kas võistu kiiruse peale või niisama lustist. Aga ratta külge võib kinnitada ka mitu latti kelkudega – kuid alati üksteisele vastassuunas.