Pesa pildistas Lauri Nebel
Üleeile olid linavästriku pesas veel munad
Eilseks oli osa poegadest koorunud
Kuus pesamuna linavästrikule on päris tavaline. Valkjad mune kirjavad tumehallid träpsud, neid haudus põhiliselt emaslind, keda isaslind vaid vahel asendas. Haudevältus kestab linavästrikel veidi üle kümne päeva – harva kaks nädalat. Mõlematel vanalindudel on järgmised paar nädalat tihedat tööd, et putukatega pojad toidetud saaksid, siis toimub poegade väljalend. Sellega linavästrikud suvel ei piirdu, koheselt alustatakse teise pesakonnaga.
Niidetud õuemurudel on linavästrikel väga hea tegutseda, nobedalt jalutav lind leiab sealt piisavalt söödavat. Paksus heinas me neid tegutsemas ei kohta. Pesa võib paikneda hoovil suvalises kohas, seda linavästrik naljalt ei reeda – lauavirnas, puuriidas, Lauril lillepotis… Inimesi linavästrik usaldab, kassi ja koera suhtub eelarvamusega, aga eriti ei pelga, aga toimetades peab nimetatuid hoovil silmas. Kui lauavirnast võim puuriidast tuleb „välja“ poegadega pesa saab selle vajadusel veidi kõrvale tõsta ning sagedasti linavästrik pesa ei hülga (palun vaata, et koduloomad pesale lähedale ei pääse).
Mida võiks veel teada: linavästrikud on vast isegi kõige sagedamini käole peremeeslinnud ehk käopoja „kasuvanemad“.
Foto Arne Ader
Linavästrik pärnaoksal
Linavästrike välimusest vaid sedapalju, et emas- ja isaslindudel on võimalik vahet teha, seda just peal ja rinnal olevate tumedate laikude järgi. Isaslinnul on need mustjad ning suuremad. Emaslindudel sageli hallisegused, väiksemad ja valgel otsmikul võib märgata ka tumedamaid sulgi.