Keskkonnaministeerium annab teda
Fotod Arne Ader
Kanakull
Kanakull kuulub haukaliste seltsi, haugaslaste sugukonda ning haugaste perekonda. Kanakull eelistab pesitseda vanas okasmetsas ning peab saagijahti nii metsaaladel, kui kultuurmaastikul. Suurimateks liiki ohustavateks teguriteks Eestis on pesapaikade hävimine ja kahanenud toitumisalad.
Kanakulli arvukus on Eestis märkimisväärselt langenud. Hinnanguliselt elutseb meie metsades praegu 300kuni 500 paari kanakulle, kuid veelviisteist aastat tagasi oli arvukus kahekordne. Seetõttu kuulub see röövlind II kaitsekategooria linnuliikide hulka.
Kanakulli kaitse lähima viie aasta eesmärk on saavutada röövlinnu arvukuse tõus. Pikaajaliseks eesmärgiks on saavutada populatsiooni soodne seisund ehk arvukus suurusjärgus 700-1000 paari.
Eesmärkide saavutamiseks on tegevuskavas välja pakutud mitmeid üldisi meetmeid, näiteks raierahu pikendamine, kaitse katusliikide kaudu jne.
Ette on nähtud ka konkreetsed tegevused, muuhulgas uute pesitsusterritooriumite kaardistamine, riiklik seire, mitmesugused uuringud elupaigakasutuse ja hukkumispõhjuste väljaselgitamiseks, kanakulli ja tema kaitse tutvustamine koolitustel ja meedias. Koolitused on mõeldud metsaomanikele, jahimeestele, linnukasvatajatele jt sihtgruppidele.
Kinnitatud tegevuskavadega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel:
LINK
Looduskaitseseaduse järgi tuleb kaitsealuste liikide soodsa seisundi tagamiseks koostada tegevuskavad, kui senirakendatud abinõud seda ei taga või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus. Tegevuskava koostakse kõigile I kaitsekategooria ehk Eestis haruldastele ja hävimisohus liikidele. Valminud tegevuskavad kinnitab keskkonnaminister ja need on aluseks liigi kaitse korraldamisel Eestis.
Tegevuskava koostamist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Kannakulli elupaik