looduskalender.ee

 

Võitatik

 

 

 

Seenekevadel (maikuus) polnud midagi häda, leida oli nii mürkleid, kogritsaid, kui kurreleid… Kukeseeni leidub, aga kasinalt, vähesed tatikud, pilvikud ussitanud (kas sooja talve mõjud?). Puravikke leitakse üksikult. Hoiame seenesuve arengul silma peal.

 

Võitatik ja lambatatik on äärmiselt sarnased suvised seened, kasvades koos ja sageli läbisegi – seega põhjust tutvustada neid liike koos sest lisaks kõigele on neid mõlemaid harjutud  „võiseeneks“ kutsuma.

 

Võitatik on söödav „tinglikult“, mis tähendab, et võib (aga ei pruugi) põhjustada sööjal mao või soolehäiretega mürgistusi, aga ka allergiat. NB! Noori seeni süüakse värskelt, kuid tuleb eemaldatakse sitke ja limane kübaranahk. Ei ole mükoloogidelgi veel nendes asjus täielikku üksmeelt.

 

Lambatatik on värskelt tarvitades hea söögiseen. Mõlemaid väga sageli esinevaid ning tihti seltsis kasvavaid tavalisi puravikulisi võime leida männikute servades, rohtunud männinoorendikes, nõmmedel…

 

Kuidas ära tunda ja eristada?

 

Võitatiku paksult limane kübar on kumer ja lihakas, värvuselt hallikaspruunist tumepruunini ja üpris tihti kas lillaka või punaka varjundiga. Sic! Kübaraaluseid torukesi katab rõngasloor, mis pildil kohe silma torkab ning lambatatikutel puudub.

 

Lambatatiku vähemlimane kübar on noorel seenel kumer, aga vananedes lamendub, värvuselt kollakaspruun. Noorel seenel torukesed kübara all kahvatukollased, mis koos vanusega tumenevad.

 

Mõlemad liigid ussitavad kiiresti.

 

Lambatatik