Kuidas teha vahet kuldil ja emisel?
Arutleb Vahur Sepp, metsamees
Fotod Arne Ader
Kult
Metssiga Sus scrofa
Metssigade soolised erinevused välisilmes on seda tugevamad mida vanem on loom.
Põrsad püsivad vöödilised neljanda elukuuni. Kui põrsa sünnikaal on kuni 1 kilo, siis poole aastaselt kaalutakse juba 20-30 kg.
Kesiku (1-2 aastat vanad noorloomad) raskuseks on ca 40 kg.
Vanade kultide kehapikkus ületab kahte meetrit, turja kõrgus meetrit ning kaal rohkem kui 300 kg. Tõsi ta on, et selliseid isendeid esineb metsas harva.
Täiskasvanud kult kaalub enamasti 100-150 kg. Emis ületab 100 kg piiri harva. Sigade kaal oleneb palju aastaajast. Kõige raskemad on sead sügisel ning „kehvadel aegadel“ võivad kaotada kuni poole oma kehakaalust.
Vilksamisi nähtud metssea sugu on võimatu määrata. Teadma peaks, et kuldid tegutsevad enamasti omapäi. Reegel see muidugi pole. Vahel võib trehvata ka üksikut emist.
Sigade silmahambad kasvavad kogu elu. Emise kihvad on väiksed ja jäävad märkamatuks. Nelja aastase ja vanema kuldi kihvad hakkavad juba kaugelt silma. Alalõualuukihvad on pikemad, hõõrdudes ülemiste ning lühematega - nii neid teritatakse ehk ihutakse. Mida vanem kult seda võimsam kihv.
Emise pea jätab saledama mulje. Kult on järsema laubaga ning jässakama kärsaga. Samuti on kult turjakam. Emis jätab igatpidi saledama mulje.
Kuldi kõhu all märkame „pintslit“. Imetamise ajal võib emisel näha udarat, nisasid on emisel kuus paari.
Emised on käitumiselt häälekamad. Ohu korral hoiatavad nad liigikaaslasi korduvate urahtustega. Kult põgeneb enamasti vaikselt. Erutuse korral tõmbavad mõlemad kuuldavalt õhku kopsu. Selline „puhkumise“ taoline häälitsus tähendab, et Teid on avastatud.