Foto Arne Ader
Väike-koerliblikas
Päris suveilmasid on tänavu vähe olnud, rohkelt on vihma sadanud ning teise põlvkonna esimesi kenasid koerliblika valmikuid sai Loode-Eestis nähtud alles nädala eest. Teine võimalus, et ei trehvanud lihtsalt kokku.
Kõigile teada, tuntud koerliblika välimuse kirjeldamist saab Aarne pildi järgi harjutada.
Värske ning värvika liblikapaari „mängimas“ nähes, peaks emasliblikas olema veidi suurem (kuid see pole reegel) – tiibade siruulatusega vahel isegi üle viie sentimeetri, aga isasliblikal kuni sentimeetri jagu vähem.
Valmikud toituvad nektarist ja hinnanguliselt võime neid kohata umbes paarisajal meie looduses kasvaval õistaimel.
Juuni lõpus või juulis koorunud valmikud otsivad omale septembrikuu jooksul talvitumiseks sobiva koha. Tõeliselt pikaealiseid liblikaid näeme peale talvitumist tuleva aasta aprillikuus uuesti lendlemas ning mõnda kulunud tiibadega „koerliblika vanurit“ võib kohata isegi veel juunikuu alul.