Pesaümbruses on noore merikotka kiljumist kuulda iga päev – näha harva, vast kord päevas.
Lendamisel on näha suuri edusamme, pesale maandumine käib sujuvalt nagu „vanal tegijal“. Ilmad on tuulised, pühapäevaks lubatakse suvetormi tuule kiirusega 20 m/s, puhanguti rohkem.
Vaatame meie noorlinnu sulestikku see on tal päris uus. Pea ja kaelasulestik on noorlinnul tumepruun. Rinna, kõhualuse, selja ning tiibade pealne sulestik on veidi heledam pruun (mõnedel isenditel punakam, aga leidub ka tumedama ja heledama sulestikuga noorlinde ) ja sulgede otsad on mustad. Tiivaalused tumedad.
Vanalindudega võrreldes on noorel ilmakodaniku tiibade küünar hoogsuled pikemad (need algavad tiiva keskelt) ning seetõttu tunduvad tiivad keskelt laiemad ehk veidi ümaramad. Sabasuled on vanalinnuga võrreldes pikemad ja saba pole kiilukujuline ning näib tume (heas valguses ning kui saba laiali näeme saba keskel juba veidi heledamaid sulgi). Noorlinnu nokk on tume, aga hele vahanahk paistab juba kaugele.
Aastavahetuse paiku hakkab noorlinnul juba piisavalt „trööbatud“ ja kulunud sulerüü asemele tekkima uus kuub. Seda peab vahetama veel paaril aastal ja alati on see eelmisest erinev enne kui näeme noort ja täiskasvanud merikotkast meile juba harjumuspärases sulestikus.