looduskalender.ee

 

 

Käes on õige aeg seada sammud mustikametsa.

Paigus, kus kevadel õites mustikapuhmad öökülmadest näpistamata jäid, sinetavad - mustavad nüüd maitsvad marjad.

 

Mustikaaeg meelitab nii meid, kui karusid marjametsa. Arvata võib, et seal kus „Ott“ mustikaid sööb, on selle metsa parim mustikakoht – seda karu teab. Marjulisedki püüavad leida parimaid marjakohti, sestap on marjaajal tõenäosus suurem karuga samasse metsa sattuda ja paremal - halvemal juhul isegi suure loomaga silmitsi seista.

 

Meie laantes elutseb umbes kolmveerand tuhat karu, aga seepärast ei peaks keegi jätma metsa minemata, pelgalt hirmust suurima kiskja ees. Karud, nagu teisedki meie suurkiskjad on inimpelglikud ja püüavad aegsasti pageda. Andunult ja vaikselt marju korjates peaks aeg - ajalt siiski heitma tähelepaneliku pilgu ümbritsevale metsaalusele, et eos vältida „hirmutavat“ olukorda.

 

 

 

Lihtsamini võib marjametsas kohata eelmisel aastal sündinud ja tänavu kevadel ema juurest lahkunud karupoegi, kes alles õpivad iseseisvalt elama. Need noored kesikumõõtu karupojad on uudishimulikud ning kogenematud ja võivad inimese lõhna haistmata päris lähedale tulla. Kükakil marjulises võib noor mõmmik esialgu ära tunda kevadel oma teed läinud õe või venna, kellega oleks rõõm taas kohtuda ja üle nuusutada. Kui loomake on aru saanud, et hoopis tegu inimeseloomaga, põgeneb ta alati.

 

Sel talvel sündinud karupoegadel ei ole veel ohuinstinkt välja kujunenud ja seetõttu võivad nad joosta metsas oleva inimese juurde siis, kui emakaru pole neid jõudnud hoiatada. Need juhused on üliharuldased.

 

Täbaram on olukord siis, kui siit samast mustikapuhma tagant vaatab väike karukutsikas ning marjuline jäänud emakaru ja poegade vahele.

 

Sellisel juhul võivad aidata järgmised teadmised:

- Isegi poegi kaitstes on rünnak viimane, mille emakaru ette võtab, sest hirm inimese ees on suur.

- Enamasti laheneb olukord karu kurja hääle ja petterünnakuga.

- Kui karu tahab rünnata, siis teeb seda neljal jalal.

- Karu ei löö kunagi käpaga vaid hammustab ja mitte tapmise eesmärgil.

- Karu tõuseb tagajalgadele selleks, et saada paremat ülevaadet ümbrusest ja see poos pole seotud kuidagi agressiivsusega.

 

Kui peakski karuga ohtlikus kauguses kohtuma, siis tuleks proovida looma pidevalt jälgides rahulikult taganeda. Ehk õnnestub.

 

Head mustikasaaki!

 

 

Pruunkaru