Foto Arne Ader
Väike-kärbtiib
Väike-kärbtiiba loetakse metsaliigiks, aga väga hea lennuvõime ning mis pole vähetähtis, „pikaealisuse“ tõttu võime me teda kohata päris ootamatuis paigus ka inimasustuse läheduses. Laialt levinud, päris tavaline liblikas meie looduses.
Liblika pruunilaigulised ereruuged tiivad on tumedate tiivalaikude ja servisega, silmapistvalt sakiliste välisservadega. Tumepruunidel tiibade alapoolel märkame c-tähe kujulist valget tähni - sellest tuleneb esmapilgul veidi kummastav väikese-kärbtiiva ladina keelne nimetus. Tiibade siruulatus küünib viie sentimeetrini.
Tänavuse põlvkonna valmikud koorusid juulis, ringi lenneldakse veel septembriski. Talvitutakse kas heinakulus või samblas. Valmikuna talvitunuid võime kohata tuleva aasta aprillis, aga mõningaid „kulunud“ isendeid isegi veel juunikuu alul.
Isasliblikate käitumises ilmneb mõõdukat agressiivsust - hoitakse oma kindlat territooriumi ning ka teisi liblikaliike, peale emaste kärbtiibade peletatakse eemale.
Äärmiselt laia levikuga liblikaliik, keda võime kohata alates Soome ja Skandinaavia keskosast kuni Vahemereni välja.