Fotod Arne Ader
Räästapääsukesed
Rahvuslindu tunnevad kõik, aga ilmneb, et suitsu- ja räästapääsukestel eriti vahet ei tehta.
Räästapääsukesed rajavad oma pesa meelsasti inimeste lähedusse: kivimajade räästaalustesse või muude ehitiste kõrgematesse kohtadesse, kui vähegi võimalust on. Ka putukate püüdmine sujub neil linnatingimustes kõrgemalt lennates sest nad ei lasku maadligi nagu suitsupääsukestel kombeks.
Räästapääsukesed on seltsivad, pesitsedes meelsasti kolooniatena ja riiakust me nende omavahelises käitumises ei näe. Vanalinnud pesitsevad küllalt sageli kaks korda suve jooksul ning teise kurna pesapoegi aitavad vanalindudel toita ka esimese kurna noorlinnud. Räästapääsukesi pesitseb meil hinnanguliselt 80 000 kuni 150 000 paari.
Räästapääsukeste pea ja seljasulestik on sarnaselt suitsupääsukestele - sinimustalt läikiv, aga tiivasuled tumepruunid. Silma jääb räästapääsukeste valge kurgualune koos koguvalge alapoolega ka alaselg tiibadest kuni sabani on valge.
Kuidas räästapääsukeste parved suureks paisuvad? Vanalinnud hoiavad pesapoegadega ühte, aga tasapisi koonduvad kokku kõik koos pesitsenud pääsukeste koloonia pesakonnad. Veidi aja möödudes liituvad nendega teised parved ja nõnda need hiigelparved moodustuvadki.
Äralennule asutavad meil pesitsenud esimesed pääsukesteparved alates augustikuu poolest. Rännatakse päevasel ajal, aga põhjapoolt saabub meile läbirändajaid kogu septembrikuu vältel. Vahel märkate veel septembris räästapääsukeste vanalinde poegi toitmas: kui varasemad rändurid on selleks ajaks jõudnud juba poolele teele Aafrika talvitusaladele, siis hilised pesitsejad liituvad läbiränduritega.
Loe suitsupääsukeste lugu:
LINK
Kuula räästapääsukesi:
LINK
Räästapääsukeste vaatlused:
LINK
Räästapääsukesed