looduskalender.ee

 

Sookurepere

 

 

Sookurgede kogunemist märkasime juba augustis. Meil pesitsenud kurepered kogunevad seltsingutesse, aga septembris saabuvad läbirändurid.

 

Halli sulestikuga vanalindudel on pealael punane laik, silmalt kaelale jookseb valge vööt, nokk rohekaspruun. Suured hoosuled ning jalad on mustad. Vanalindude kähar sabasulestiku puhmas koosneb „ehissulgedest“.

 

Vanalindude kehapikkust on üle meetri, tiibade siruulatust kaks ja pool meetrit ning kaalu viie…kuue kilo ringis. Noorlinnud on veel vanalindudest silmaga märgatavalt väiksemad, kröömike heledama sulerüüga, peasulestik pruunikat tooni (vaata Arne fotosid).

 

Kuuldavale lastakse kaugele kaikuvat kruuksumist sekka tänavusuviste poegade kõlavaid piuksatusi.

 

Sookurg on meie looduse põline pesitseja (ümmarguselt seitse tuhat pesitsevat paari, aga nende arvukus on suurenemas) ja läbirändaja, keda on kümneid tuhandeid.

 

Rändurid lendavad „kurekolmnurgas“, mille üks haru on teisest tavaliselt pikem. Teada tuntuid sookurgede sügisrände peatuspaiku on Eestis üle kolmekümne: Matsalu lahe ümbrus ning Lääne-Eesti, aga samuti Lahemaa ümbrus ja Ida-Eesti.

 

Sookurgede toidulaud koosneb nii marjadest, kui konnadest ning roomajatest. Rändurid toituvad suurtel koristatud viljapõldudel seda nii pudenenud viljast, kui seal omakorda maiustavatest hiirtest ning vahel külastatakse ka kartulipõldu. Ööbimiskohad võivad päevastest toitumisaladest päris kaugel asetseda.

 

Sookured