looduskalender.ee

Kasepuravikud

 

 

 

 

Päris sarnased seened. Esimesed kaks liiki kuuluvad teatavasti värskelt söödavate seente hulka, kirju puravik pakub juba „maitseelamust“.

 

Kasepuravikud ongi meie kõige tavalisemad puravikud, neid võib vahel suisa massiliselt esineda. Kasvades nii leht-, kui segametsades, puisniitudel,  samuti võsastikes ning parkides, aga ainult kaskede all.

 

Seenekübarad võib olla üpris erinevates pruunides toonides ja tunduvad näpuga katsudes pehmed. Kübaraalused torukesed loodusvalged nagu ka seenejalg, millel pruunid või  isegi mustad soomused. Valge ja vatja seeneliha lõikepinnale värvimuutust ei teki.

 

Valge puravik

 

Leiame niisketel või isegi vesistel kasvukohtadel.

 

Valge puravik on meie soometsades kõige tavalisem, kasvades sooveertes ja isegi soos. Sookaskede lähedusest leiame neid vahel suisa hulgi.

 

Valkjas seenekübar tavaliselt „seenelimane“, muutudes vanematel seentel kübaraservadel veidi rohekaks. Seenekübara alused torukesed hallikasvalged, seenejalg valge, mis vanematel rohekate „plekkidega“.

 

Kirju puravik

 

Kirju puravik on juba hea söögiseen, kasvukohaks niisked metsad, sooservad, puisniidud. Kõiki käsitletuid ei saa kaskedest kaugemale ning neid leiab soojade ilmade korral novembrikuuni välja.

 

Seenekübar sametiselt mustjaspruun ja kleepuv. Kübara alused seenetorukesed valkjad, aga muutuvad puudutuse mõjul veidi roosakamaks. Seenejalg valge, mustjate soomustega, mille lõikepind muutub alul roosaks ja kodus märkad, et seenjala lõikepind on hoopis sinakasroheliseks värvunud.

NB! Korjake vaid neid seeni, mida kindlasti tunnete.