Pildistas Kristel Vilbaste
Litterhein
Oma iseloomuliku ja vänge haisuga on taim alati tähelepanu pälvinud ning rahvakeeli on teda lutikarohuks kutsutud – viljade valmides muutub aroom üha vängemaks.
Põld-litterheina valged õied pole suvisel ajal eriti silmapaistvad. Nii õitsemise ajal, kui viljade valmimise aegu sirgub taime õisik pikemaks nii märkamegi viljunud litterheinal pikki viljakobaraid. Ühes viljapesas leiame kuni seitse seemet, aga suurel taimel võib neid olla tuhatkond ning seemned elavad ka talve üle.
Selle päris tülika umbrohu seemned valmivad juba suve alguses, aga elavad ka talve hästi üle, et umbrohule omaselt oma levikut kindlustada. Viljad meenutavadki nimele vastavalt litrit, olles kas päris ümmargused ehk veidike piklikud ning kokku surutud. Litterheina puhmal märkame vegetatsiooniperioodil nii nooremaid, kui vanemaid vilju – teistel meil kasvavatel taimedel selline omapära puudub. Nende tunnuste järgi võime põld-litterheina lihtsalt ära tunda.