looduskalender.ee

 

 

Kodumaistest puudest poetavad oktoobris valminud vilju talvel lumele lepad, saared ja pärnad.

 

 

Leppadel on varakevadel õitsenud emasõisikutest (lühikesed urvad), millest sügiseks arenevad munajad vilikonnad mis meenutavad väikesi käbisid. Viljade varisemine ja levimine kestab hilissügisest varakevadeni, enamik vilju (pähklikesi) variseb talvel lumele, millele aitavad kaasa seemnetest toituvad urvalinnud ja siisikesed.

 

 

Hall lepp (arulepp, valge lepp jt nimed). Puudel olid lehtede varisemiseni vilikonnad rohelised ja õite kandelehed suletud. Hiljem vilikonnad tumenesid, puitusid ja vähehaaval avanesid. Viljaks on kahetiivaline pähklike.

 

 

Sanglepp (lodulepp, must lepp jt nimed). Suurem osa vilju varises juba lehtede varisemise ajal, kuid üksikuid vilju variseb talvel kuni kevadeni välja. Viljaks on pähklike kuid tiivad on puitunud ja vaevu nähtavad. Seemned levivad kevadiste tulvavetega.

 

 

Saar (saarnapuu) on Eesti kohaliku floora ainus õlipuuliste sugukonna esindaja. Viljaks on keerdunud tiivaga pähklikesed mis varisevad talve jooksul lumele.

 

Pärn (lõhmus, niinepuu, pähn). Õisiku kõrglehega varustatud vilikond pähklitega eraldub võrsest talvel ja tuul kannab neid puust eemale. Hariliku pärna seemnelist uuendust leidub looduses siiski harva.