looduskalender.ee

 

 

 

Video algab särinaga, mis märgib IR-valgustite kustumist. Päev on juba pööripäeva ajast jupp maad pikem ning lumikate aitab valgusele kaasa.

 

Hirvepullid ei „raatsi“ kuidagi söödaplatsilt hommikuhämaras lahkuda, ohtu pole, ilm tuuletu ja võõrad helid kaugelt kuulda nii tegutseb kamp omasoodu. Näha on päris uhke sarvekrooniga isendeid nii ka pulksarvedega nn alamal hierarhiaredelil olevaid „juntsusid“. Sarvedega omavahelisi suhteid vahel ikka klaaritakse, aga selles puudub „tõeline kirg“, märgitakse oma seisust karjas, mis on arvuliselt päris muljetavaldav (videos ei näe me veel kogu pullikarja).

 

Suurtel pullidel jääb õlakõrgust veidi alla pooleteise meetri, suuremate keha tüvepikkus ulatub julgelt üle kahe meetri ning kaalu veerand tonni ringis ja võimas sarvekroongi võib kaaluda mõnikümmend kilo. Hirvelehmasid näeme paraku harvemini.

 

Metsas ollakse talvisel ajal puukoore ja võrsete toidul, aga kusagilt kaabitakse vahelduseks ka mustikavartelt lumi ja , et toiduvaheldust saada. Puude koort ulatutakse koorima kuni kahe meetri kõrguseni, võrseid naksitakse veel pool meetrit kõrgemaltki. Esiplaanil, eelmisel nädalal toodud silopsll tundub hirvedele enam maitsma, nooremad loomad saavad nakitseda vasakpoolset silopalli. Heinapallilt pole lundki veel maha aetud – sellised on siis maitseeelistused…

 

Kuu aja pärast hakkavad uhkemate sarvedega loomad oma „pulliuhkust“ metsa alla „kaotama“. Noorematel jääb see märtsikuusse.