looduskalender.ee

 

Luuvalupäev, mis sel aastal lajatab meile selga kohe tugeva täiskuuga, teeb ilmahellaks paljud muidu kõvad sporditegijad. Küllap on parem pugeda põhku.

 

Nädala neli ilmamärki:

 

 

Veebruarikuu nimeks on ühes vanas põhjala keeles „keeran-ühe-külje-keeran-teise-külje“, ehk siis maakeeles pika magamise kuu. Ja eks vanarahva traditsioonides ongi meil luuvalupäeval, sel 9. veebruari kalendripäeval kogu töötegemine kõvasti keelatud. Mikk Sarv lausub, et vanasõna „uni annab uue kuue, magamine maani särgi“ peaks olema lohutuseks neile, kel töökohakaotus selja taga – alati on olukordadest väljapääs ja uus tulemine ikka ilusam kui eelmine. Head õpetust annab kasvõi linnutoidumaja jälgimine, vaadake, kuidas tihased rasvapalli kallal kaklevad, üks ülbem tüüp rabistab ja ülbitseb seal alatasa tiibu laiali ajades, vihaselt suristades ja aegajalt nokaga palli virutades... palju ta sel hetkel nokka saab... kuid mahapudisenud ivadest saavad söönuks paljud. Ja küllap see kange ülbur mõnelt veel kõvemalt ülburilt kolaka saab. Aga ükskord tuleb kevad ja kogu see kamp pääseb metsade rüppe armu- ja järglasterõõme nautima.

 

 

Siin Ida-Eestis on väljas tavaline talveilm ja tihased ning muud linnukesed rahulikus talvekorras. Ja kuigi tihased on alati lauluvalmis, ei kosta kusagilt veel rähnitrummi ega puukoristajavilet. Hoopis iseäralikum on olukord aga Pärnumaal Sindis, kus on talvekorteri leidnud üks idamaine asukas – vaenukägu. Linnumees Mati Kose ütleb, et Sindis on see ilusa sulisharjaga linnuke leidnud endale soojatrasside lähedastelt liivahunnikutelt mõnusa talvitus- ja toidupaiga. Vaenukägu ehk rahvakeeles toonetutt on meil suvelgi nii harv külaline, et tema ilmumine vanarahva alati ära ehmatas ja tema ilmumist hakati seostama suurte sõdade, vaenu ja maarahva poegade Toonela teedele siirdumisega. Loodame aga, et tegemist on lihtsalt ühe Pärnu lähedaste liivakuurortite austajaga. Sest laiskrändureid meil ikka leidub – käblikud, punarinnad, kuldnokad jm.

 

Suur osa inimestest istubki praegu rohkem toas. Loomailma saab aga kiigata väga edukalt ka kamina ees tugitoolis lösutades läbi sülearvuti. Seakino http://www.looduskalender.ee/node/2139 hakkab pihta juba kell kuus õhtul, kui mitu seakarja tormavad õunapabulaid õgima, hilisematele tulijatele jääb vaid nisu ja mais. Kotkakaameras http://www.looduskalender.ee/node/1943 valitses eelmise nädala alguses väike paus, tiirutav helikopter ei meeldinud kotkastele. Küll sai imetleda kotkaistumispuul laupäevase sula ajal vareseisanda pulmatantsu ja -laulu. Nigula turvakodus tõusevad Kaja Kübara sõnul karulapsed tasapisi juba jalule, jõudu ja jaksu on ülearu, üsna pea läheb tõeliseks müramiseks.

 

 

Kui Lohusuu vallavanemalt Urmas Soosalult üritan telefonitsi küsida, kuidas Peipsil kalasaagid on, kostab ta järvelt: „Kala tuleb nii palju, et ma ei saa praegu telefoniga rääkida just tuli 6 ahvenat järjest – ahven on ühes käes ja telefon teises käes!“ Jääb vaid loota, et telefonikõne päästis ühe kala elu J. Aga järvel on kalamehe sõnul jääd poole meetri paksuselt, kohati on jääkuhjatisi, suuri pragusid ei ole. Lisaks ahvenatele tuleb särgesid ja loomulikult ikka kiiska ka. Päevas sikutab üks mees välja 3-10 kilo. Lisaks järvele on kõvasti kaanetunud ka Alutaguse sood, vaid Avijõgi näitab kohati vetehelki. Kui veel nädal tagasi liikus teedel vaid „pulgaveoautosid“ 20-cm läbimõõduga paberipuuga, siis nüüd ringleb ka tõelisi palgiveoautosid rabasaartelt toodud palkidega. Eks mets ongi mujalt otsas, teemehed saevad usinalt juba kraavipuhastuselt käevarrejämedused kaikadki küttepuudeks. 

 

 

Ajal, mil karud ja konnad mõnuga und näevad, pole paha ka ise vaimuilmafilme vaadata. Kui mõni neist korduma kipub, siis tasuks Mikk Sarve sõnul uurida, mida nad meile kõnelevad. Selleks tuleb protsessipsühholoogia kohaselt paluda appi sõber ja mängida üheskoos läbi unes nähtud stseenid, nii mõnigi kord saame sellise rollimängu abil teada, mida vanamemm või kivi alt väljapiiluv rebane meile öelda tahab. 

 

Lumelinna ehitades tuleb kõigepealt välja selgitada, kes on ehitustöö juhataja. Selleks veeretavad õpipoisid poole meetrise läbimõõduga lumepalli. Seejärel tiirutavad käskluse peale kõik osalised 20 tiiru ümber oma palli, nii et üks käsi on pallil ja viivad seejärel palli 20 m kaugusele ja tõstavad näiteks rinnakõrgusele trepile. Kellel koordinatsioon parem ja saab kiiremini valmis on ehitusmeister.