Tekst, tabel ja kaart: Renno Nellis
Kaks kaamerat – üks maas toitmiskoha juures ja teine istumispuu kõrval – avati 16. novembril ja otsepilt oli avatud 5. märtsini. Esimese nädala lõpus tabas toitmiskohta tugev lumetorm ja sideantenni kõrval kasvav mänd nihutas antenni paigast ja ühendus katkes ligikaudu päevaks. See oli õnneks ka ainus sidekatkestus hooaja vältel.
Kogu hooaja vältel oli avatud foorum, kuhu laekus ligi kolm tuhat postitust. Looduskalendri meeskond tänab kõiki foorumis aruteludel osalenuid, kuid eriline täna kuulub kasutaja Mutiklutile – tänu Sinu foorumipostitustele saime me üldse teada, mis kaamerate ees toimus!
Sügisel toideti linde madalsoo servas, kuhu kotkad ei julgenud tulla, välja arvatud ühe erandiga – 2. detsembril käis kotkale kõhuni vees toitumas üks vanalind. Külmade saabudes muutusid kotkad julgemaks ja jalutasid jääl ringi, kuid metsa serva ei julgenud nad siiski veel tulla. 16. jaanuaril nihutati maas olev kaamera paarikümne meetri kaugusele avatumasse kohta ja üsna pea, 19. jaanuaril tuli esimene merikotkas kaamera ette toituma. Kuni märtsikuuni alguseni käisid kotkad maas toitumas, vahel isegi kolmekesi korraga ja nendest vahvatest hetkedest on looduskalendris mitmeid videolõike.
Kolme ja poole kuu vältel toodi kotkastele üle poole tonni jagu ulukite lihajääke ja teedel hukkunud loomi (metskitsi ja -sigu). Sellest said lisaks kotkastele osa varesed, rongad, harakad, pasknäärid, vähemalt kolm erinevat hiireviud, üks karvasjalg-viu ja isegi musträstas käis varakevadel lihast ja pekist toitumas. Kotkaste istumispuul nähti sageli suur-kirjurähni, lisaks musträhni, raudkulli, rasvatihaseid ja hallpea-rähni.
Merikotkaid oli võimalik veebikaamerast näha rohkem detsembri keskel, jaanuari ja veebruarikuu vahetusel ning veebruari lõpus (vt allolevat joonist, kus on näidatud veebikaamerast nähtud lindude arv hooaja vältel). Talve jooksul külastas toitumiskohta, tuginedes rõngastega lindude osatähtsusele, hinnanguliselt 40-50 erinevat merikotkast. Paljud linnud peatusid toitmiskohal lühikest aega, kuid üks Soomes rõngastatud lind tegutses kaamera ees kogu hooaja vältel.
Merikotkaid rõngastatakse Eestis alates 1984. aastast ning 25 aasta vältel on Eestis rõngastatud 670 merikotkapoega. Veebikaamera abil selgitati kotkaste päritolu ja rõngastel olevaid koode loeti toitmiskoha lähedal asuvast varjendist. Kogu hooaja vältel oli rõngastega linde 45% ja suudeti tuvastada üheksa linnu päritolu, nende kotkaste sünnikohti näed allolevalt jooniselt. Kolm lindu on sündinud Soomes, viis Eestis ja üks Lätis. Lätis sündinud emaslind pesitseb toitmiskohast 10 kilomeetri kaugusel põlises merikotkapesas!