looduskalender.ee

Kevade algus saabus suuremas osas Eestis heleda päikesepaistega, aga ka akendeni hangedega. Enim lund oli Haanja kagunurgas 54 cm ja Otepääl 52 cm. Sõrve säärel pole aga lumikatet ollagi.

 

Nädala neli hilistalvemärki:

 

 

Talvepealinn hoiab talvest nii kindlalt kinni, et seal on raske teist inimest lumevalli tagant nähagi. Samas kõrval Põlva ümbruses on lumevaip poole õhem ja lõunapoolsed kallakud teepervel ja ojakaldal nii paljad, et tekib elav ettekujutus, kuidas seal sinililled puhkenud on. Sinist on aga ka neis hangedes. Looduskaitsja Enn Vilbaste ütleb, et mäletab praegust päikeses kumavate hangede hele-helesinist vaid kevadistel jäämägedel rannas. See valgusefekt on niivõrd ilus, et tasub kohe päikesega õues vaatamas käia. Lähenev maarjapäev 25. märtsil nõuab siiski kevade kehtimise tunnistamist – Mikk Sarve sõnul ei võtnud vanarahvas sellest päevast peale enam õhtuti toas tuld üles, peeti videvikku lugusid vestes ja suveplaane tehes. Kõrred hakkasid lund vihkama, palgati sulaseid.

 

 

Eelmise lumise nädala tegemiste kirjeldamisel pole palju uut kevadlindude maailmast teatada. Küll on üksikud külmetavad kiivitajad jõudnud juba Tartu lähedale, aga suurem osa neist keeras nädala alguses nokad ringi ja lendas lihtsalt Läti poole tagasi. Lume tuleku tundsid oma kontides ära ka tihased - enne suurt lumesadu käis rõdul toidumaja ümber selline tants, mida pole näinud terve talve – talvise linnukaamera töös hoidmiseks kulus sihvkasid kohe kilodes. Teise kaamera kangelased kotkaemand Linda ja -isand Sulev soojendavad pesas aina oma 2 või kolme muna, neid sätitakse nokaga aina soojemasse positsiooni. Aga hallõgijad on juba lahkunud meie talvemaastikult põhja poole, palju on hangelinde. Tihaserüütlid hakkavad hommikuti laulma juba kell 6, ehkki päike tõuseb alles kaheksa paiku. Tedred ja metsised on juba täies mänguhoos.

 

 

Pikkkõrvad on endiselt talvekarvas, üle hangede lippav valgejänes on hangekarva. Veel halli karva oravatel käib ohjeldamatu männikäbiorgia – kõik puudealused on käbisoomuseid täis, rabistamine on nii suur, et sekka pudiseb ka seemneid. Siilid ja karud on ärkamas. Okaskeradest satuvad paljud unetud praegu küll otse metsloomade turvakodusse. Karuotid aga püüavad leida miskit hambaalust, enamasti loomset. Selle-aastaste poegadega karuemad püsivad siiski veel talikorteris. Metskitsesokkude sarved on juba peaaegu täismõõdus. Seakaamera vahendusel on näha, et emised on kõik sünnitama siirdunud. Kesikute seas käib pidev võimuvõitlus – kes on nüüd kangem siga!

 

Pärnumaa loodeservas on kraavikallaste sarapuudel lahti ka esimesed punased emasõienupsud, aga kollast urvatolmu neile kaaslaseks veel pole. Läänepoolsed lumevaba ümbrusega koolid on „Tere kevad“- projektis raporteerinud ka esimestest karikseentest. Muidu ehmatas suur lumi aga taimemaailma mahlad tarretama – aga küllap päikesesoe need uuesti käima lükkab! Päikesepaistes on aktiivseks muutunud ka ämblikud. Jälgisin Setumaal, kuidas turismitalu akna taga libises niidi otsas allapoole üks kangete koibadega vend, ikka kümnesentimeetriste sööstudega – ikka tasa ja targu. Küllap on selline ettevaatlikkus kasulik meilegi praegu looduses toimetamisel.

 

 

Suurte nohude aeg peaks nüüd üle saama ja tarvis on lõhnameeled käima saada – too metsast pihlaka, toominga, lepa ja kuuseoksi, kaksa aiast mustsõstra oksi! Koori neid kaminapaistel ja meenuta nende lõhna. See on tõeline elamus.

 

 

Mind on alati huvitanud, milline näeb välja üks ling, millega muistsed mehed kive loopisid. Meil siin Mustveeski on üks Kalevipoja lingukivi, mille kange mees Tallinnast siia olla heitnud. Aga korralikku õpetust selle kohta raamatust ei leia ja lingusõlme siduda oskavad veel üksikud inimesed. Aga mõte on selles, et tuleb kahemeetrisesse nööri teha lingupesa – nöör asetatakse keskelt umbes 10 cm pikkuselt kolmekordselt kokku ja seotakse siis kolmiku otstesse sõlmed. Pessa pannakse pehme lumepall. Pikemat nööriots seotakse ümber käsivarre, lühemat hoitakse näppude vahel ja siis peakohal keerutades lastakse ühel hetkel lahti – lendab tõesti ilmatu kaugele. Kividega ei maksa proovida, kui just Kalevipoeg pole.

 

Tsitaat: