Loodusfoto eetikast

Tekst ja pildid: Urmas Tartes, loodusemees
 
Mistahes tegevuses puutume varem või hiljem kokku mõistega eetika. Pole erandiks ka looduses pildistamine. Mida tähendab eetiline käitumine loodusfotograafi jaoks?
 
Valge-toonekurg on reeglina inimtegevusega harjunud ja piisab mõõdukast ettevaatlikkusest, et tema pesast pilte teha.
 
On üks vääramatu reegel – pildistatava heaolu on tähtsam, kui mistahes hea ja unikaalne foto. See nõue on lihtne. Loodusfotograafia eesmärgiks on vahendada teistele inimestele loodust oma eheduses ja loomulikkuses. Me tahame, et loodusfotograafia vähendaks võõrandumist loodusest, aitaks kaasa looduse tundma õppimisele ja looduse hoidmisele. On võimatu täita neid eesmärke, kui loodusfotode tegemisel teeks fotograaf oma pildistatavatele objektidele kahju. Seda reeglit võib arendada edasi ka põhimõtteks, et kui me kusagil ja millestki pilti teeme, siis peame seda tegema nii, et kui meie järel tuleks sinnasamasse teine fotograaf, siis peab tal olema võimalus teha samast objektist taas uus pilt.
 
Must-toonekured on põlislooduse liigid. Nende pesade pildistamine nõuab lisaks eriti hoolikale ja ettevaatlikule ettevalmistusele ka asjakohase ametkonna eriluba. Kui kogemata peaksime sattuma inimpelglike lindude pesa juurde, siis on alustuseks kõige targem sealt pilti tegemata ettevaatlikult taanduda. Kui nad ise aga satuvad meile ette pesast kaugel nagu näiteks juuresoleval pildil tulid nad paisjärvele toitu otsima, siis on häirimismuresid vähem ja lubasid pole enam vaja.
 
Kahju pildistatavale võib olla väga mitmesugune - füüsilise vigastuse oht, ärritus eht stress, fotograafi tegevuse tõttu kiskjale saakloomaks saamine või vähenenud sigimisedukus. Kuivõrd erinevad loodusobjektid taluvad inimtegevust erinevalt, siis pole ka ühte universaalset juhist käitumiseks. Sõltuvalt sellest, kas pildistame geoloogilist objekti, taime, seent, putukat, lindu või imetajat peame ka oma käitumist muutma.
 
Kuidas ühe või teise objektiga käituda? Siin aitab meid välja vaid väga hea looduse tundmine. Pildistatavate liikide käitumise üha parem tundma õppimine aitab meie endi käitumist sobivaks kohandada. On arusaadav, et inimese lähedusega harjunud valge-toonekure pesa pildistamisel saame käituda pisut vabamalt. Talle lähedane liik, põlislooduses elama harjunud must-toonekurg on seevastu eriti inimpelglik ja tema pesitsuskoha pildistamine nõuab lisaks väga hoolikale, ettevaatlikule ja põhjalikule ettevalmistamisele ka vastavalt ametkonnalt eriloa hankimist.
 
Looduse tundmise piir ei käi vaid liike mööda. Ka sama liigi erinevad isendid võivad olla inimtegevuse suhtes erineva tundlikkusega. Sedagi tuleb pildistamisel arvestada.
 
Eluta looduse ja maastike pildistamisel on oht pildistatavale väike, kuid siiski peame jälgima, et pildistamise käigus mõnele sealsamas viibivale loomale või kasvavale taimele häda ei tee. Osmussaare pank.
 
Geoloogiliste objektide nagu pankade, rändrahnude aga ka maastike pildistamine on lihtsam, kuid siingi peame silmas pidama, et seejuures ei kahjustaks oma objekti ega häiriks liigselt näiteks pangaserval pesitsevaid linde või ei tallaks ära mõnda haruldast taime.
 
Seente ja taimede pildistamisel peame käituma nii, et oma objekti kogemata ära ei talla. See ei tähenda samas, et me ei või samasse rohule pikali visata. Kuni järgime igaüheõiguse põhimõtteid, on asjad korras. Korallnarmik.
 
Ei maksa arvata, et nõue loodust paremini tundma õppida oleks loodusfotograafe piirav. Mida paremini me oma pildistatavaid objekte tunneme, seda paremaid pilte oskame nendest teha.
 
Loodusfoto eetikal on veel teinegi tahk. See puudutab fotograafi tehtud pilte. Siin on vääramatuks märksõnaks ausus. Ehk meie eesmärk on näidata loodust oma loomulikkuses ja eheduses. Kui me pilte töötleme, siis ikka selle eesmärgiga, et anda edasi võimalikult autentset looduselamust. Ja meie pildi tegemise lugu on loodusfoto lahutamatu osa. Ehk fotograaf räägib alati ja ausalt ära, kuidas üks või teine pilt on tehtud.
 
Putukate ja teiste pisimutukate pildistamine on lihtsam, sest kui me neile kogemata peale ei astu, ei lase nad ennast inimesest väga häirida. Pole kohanud ka ühtegi viidet ega pole ise täheldanud, et välklamp võiks neile ebamugavust tekitada. Selle pildi saamislugu on aga järgmine – kui ma Harimäele jõudsin, leidsin sealse välitualeti põrandalt kellegi poolt maha lõhutud vapsikupesa, millel vapsikud püüdsin oma normaalset elukorraldust taastada. Seetõttu sain teha pilti vapsikuemast kärge kontrollimas.
 
Kokkuvõtteks – eetiliselt käituv loodusfotograaf on pildi tegemisel aus ja lugupidav nii oma pildistatava objekti suhtes kui ka oma pildi vaataja suhtes.
 


 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu

Teised kaamerad  Videod
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast Kurgede ränne (2008-2010) Korallnarmik (2011)
Linnukaamerad Hollandis Kotkaste ränne (2008-2010) Kure TV (2011)
  Raivo rännakud (2007) Kure TV 2 (2011)
  Tooni rännakud (2007) Merikotka TV (2010-2011)
 
 
    Konnakotka-TV (2009-2011)
    Seire-TV (2009)
    Kure-TV (2009)
    Talvine kotka-TV (2008)
    Sea-TV (2008-2009)