looduskalender.ee

Mistahes tegevuses puutume varem või hiljem kokku mõistega eetika. Pole erandiks ka looduses pildistamine. Mida tähendab eetiline käitumine loodusfotograafi jaoks?

 

 

On üks vääramatu reegel – pildistatava heaolu on tähtsam, kui mistahes hea ja unikaalne foto. See nõue on lihtne. Loodusfotograafia eesmärgiks on vahendada teistele inimestele loodust oma eheduses ja loomulikkuses. Me tahame, et loodusfotograafia vähendaks võõrandumist loodusest, aitaks kaasa looduse tundma õppimisele ja looduse hoidmisele. On võimatu täita neid eesmärke, kui loodusfotode tegemisel teeks fotograaf oma pildistatavatele objektidele kahju. Seda reeglit võib arendada edasi ka põhimõtteks, et kui me kusagil ja millestki pilti teeme, siis peame seda tegema nii, et kui meie järel tuleks sinnasamasse teine fotograaf, siis peab tal olema võimalus teha samast objektist taas uus pilt.

 

 

Kahju pildistatavale võib olla väga mitmesugune - füüsilise vigastuse oht, ärritus eht stress, fotograafi tegevuse tõttu kiskjale saakloomaks saamine või vähenenud sigimisedukus. Kuivõrd erinevad loodusobjektid taluvad inimtegevust erinevalt, siis pole ka ühte universaalset juhist käitumiseks. Sõltuvalt sellest, kas pildistame geoloogilist objekti, taime, seent, putukat, lindu või imetajat peame ka oma käitumist muutma.

 

Kuidas ühe või teise objektiga käituda? Siin aitab meid välja vaid väga hea looduse tundmine. Pildistatavate liikide käitumise üha parem tundma õppimine aitab meie endi käitumist sobivaks kohandada. On arusaadav, et inimese lähedusega harjunud valge-toonekure pesa pildistamisel saame käituda pisut vabamalt. Talle lähedane liik, põlislooduses elama harjunud must-toonekurg on seevastu eriti inimpelglik ja tema pesitsuskoha pildistamine nõuab lisaks väga hoolikale, ettevaatlikule ja põhjalikule ettevalmistamisele ka vastavalt ametkonnalt eriloa hankimist.

 

Looduse tundmise piir ei käi vaid liike mööda. Ka sama liigi erinevad isendid võivad olla inimtegevuse suhtes erineva tundlikkusega. Sedagi tuleb pildistamisel arvestada.

 

 

Geoloogiliste objektide nagu pankade, rändrahnude aga ka maastike pildistamine on lihtsam, kuid siingi peame silmas pidama, et seejuures ei kahjustaks oma objekti ega häiriks liigselt näiteks pangaserval pesitsevaid linde või ei tallaks ära mõnda haruldast taime.

 

 

Ei maksa arvata, et nõue loodust paremini tundma õppida oleks loodusfotograafe piirav. Mida paremini me oma pildistatavaid objekte tunneme, seda paremaid pilte oskame nendest teha.

 

Loodusfoto eetikal on veel teinegi tahk. See puudutab fotograafi tehtud pilte. Siin on vääramatuks märksõnaks ausus. Ehk meie eesmärk on näidata loodust oma loomulikkuses ja eheduses. Kui me pilte töötleme, siis ikka selle eesmärgiga, et anda edasi võimalikult autentset looduselamust. Ja meie pildi tegemise lugu on loodusfoto lahutamatu osa. Ehk fotograaf räägib alati ja ausalt ära, kuidas üks või teine pilt on tehtud.

 

 

Kokkuvõtteks – eetiliselt käituv loodusfotograaf on pildi tegemisel aus ja lugupidav nii oma pildistatava objekti suhtes kui ka oma pildi vaataja suhtes.

 

Viiteid: http://www.looduspilt.ee/?page=artikkel&aid=95.