Tekst: Toivo Tuberik
Foto: Arne Ader
Pankrannik Väike-Pakril.
Juuli on kesksuve-ja heinakuu. Jaanipäevajärgne küllusega pillav loodus hakkab tasapisi oma värvikirevust kaotama. Osalt ka tänu inimesele, kes kaunid niidud loomasöödaks niidab. Nägemisorganite asemel muutuvad erksamaks haistmis-ja maitsmismeeled. Mõistagi - "loodusletile" ilmuvad maasikad, mustikad ja muud metsahõrgutised. Kõik see juhtub nii mandril.
Väikesaartel on elu aga pisut teisiti. Nüüd hakkab kunstnikuhärra Loodus just siin tööle. Vaesele kivipinnasele maalitakse pilte, millest suurgaleriid võivad vaid unistada- silmale uskumatud ja sõnul seletamatud.
Pakri-saarte nagu ka teiste väikesaarte elu on täna suuresti selline paradoksaalsel kombel tänu nõuka-aegsele sõjaväele, kes muutis need sisuliselt reservaatideks.
Siiras uudishimulik saab Pakri saarte võlusid uudistada koos geoloog Kalle Suurojaga 16-19.juulini.
Kuidas matkale minna?