looduskalender.ee

 

Looduskalendril tuli mõte korraldada tuleva aasta märtsis koostöös Estraveliga loodusehuvilistele pikem reis Hawai'ile. Meie reisi juhtideks oleksid Ruth Aguraiuja Tallinna Botaanikaaiast (TBA), kes on nimetatud piirkonnas kümme aastat teadustööd teinud, Aleksei Turovski, kellega saame ettekujutuse piirkonna zooloogiast ning usutavalt liitub reisile veel huvitavaid oma ala asjatundjaid. Tänase üllitise lõpust leiame uudishimu rahuldamiseks mõned lingid.

Septembri teisel poolel saame lähemalt kõnelda meie partneritest ja anda huvitavat lisateavet. Seega - sügise pimedateks õhtuteks meeldivat ajaveetmist!

 

Vt suuremat kaarti

 

 

Filmid, televisioon ja turismireklaam on kujundanud Hawai'i saarestikust pildi kui vaid kookospalmide, golfiväljakute ning kaunite randadega troopilistest saartest, mistõttu suur osa selle nii geoloogiliselt, geograafiliselt kui bioloogiliselt unikaalse saarestiku põhiolemusest jääb tavaturistile haaramatuks. Oleksin peaaegu öelnud, et märkamatuks, kuid seda siiski väita ei saa. Silmapiiri taha ulatuv ookean ja vulkaaniline maastik haaravad küll igaühe oma võimusesse. Hawai'i saarestik koosneb 132 saarest, riffist ja atollist, ulatudes Suurest Saarest (Hawai’i) kuni Kure atollini saarestiku loodepoolses osas, ühtekokku ca 2500 km ulatuses. Need keset Vaikset ookeani asuvad maalapikesed moodustavad Maa kõige isoleerituma saarestiku. Saared tekivad aegade jooksul vulkaanidena Vaikse ookeani laama liikumisel üle Hawai’i kuuma punkti (statsionaarne iseäralik piirkond Maa vahevöös) ja koos laamaga liiguvad nad kiirusega ca 8,6 cm aastas loode suunas, kustuvad ning kuluvad aeglaselt, kuni kaovad taas veepinna alla. Nii on sellel asukohal saared tekkinud ja esinenud viimase ligi 80 miljoni aasta kestel. Kaasaegsetest suurematest saartest vanim on kõige loodepoolsem Kaua'i (5,1 milj a.), sellele järgnevad O'ahu (3,7 milj a.), Moloka'i (1,9 milj.a.), Maui (1,3 milj. a.) ja Hawai'i ehk Suur Saar (0,4 milj.a.) ning viimasest ca 30 km lõunas on vee all kasvamas uus vulkaan Lo'ihi. Miljonid aastad geograafilist isoleeritust on kujundanud saarestikus omapärase elustiku. Kaasaegsetest pärismaistest liikidest ligi 95% on Havai endeemid (s.t. just nendel saartel tekkinud ja ainult siin esinevad liigid). Taimestiku omapära tõttu moodustab Hawai'i saarestik iseseisva taimegeograafilise regiooni. Inimene jõudis Hawai'i saartele ca 300 a. m.a.j. Kõige esimesed asukad pärinesid arvatavasti Markiisaartelt, hiljem lisandusid asukad Tahhiitilt. Püsiasustus kujunes välja ca 400-600 a. m.a.j . Elanikkonna kasvades elas saarestik üle kohaliku ”ökoloogilise kriisi”, mille tulemusena hävis suurem osa looduslikke tasandikukooslusi ja söödi ära saari asustanud suured lennuvõimetud linnuliigid. Valgetest inimestest jõudsid saartele esimestena hispaanlased 1527, teistkordselt avastas saared J. Cook 1778. a. Kaasaajal on Hawai'i saarestik justkui hiiglaslik looduslik laboratoorium, kus samaaegselt toimub vulkaaniline tegevus ja  liikide teke ning inimmõjuline massiline liikide hävimine ja võõrliikide kiire asustumine.

Uudishimu rahuldamiseks: