looduskalender.ee

Kolmapäeval, 9. septembril  saab Rõuges uudistada Maaülikooli professori, Urmas Tartese makropilte putukate elust, seente peal ja seente sees.

 

Inimeste kui suurte loomade jaoks on seen selline parajalt pihku mahtuv organism. Tillukeste mutukate - putukate, lestade jaoks on see omakorda kui suur ja põnev maastik, kus ukerdatakse nii seenekübara pealmisel kui alaküljel ja minnakse ka vajadusel vihma eest peitu. Suur hulk seenekübara elanikke tuleb sinna samasugust kulinaarset huvi rahuldama nagu inimesed seenel käies. Putukad-mutukad söövad eelkõige eoseid, kuid ei ütle ära ka inimese jaoks pehmena näivatest eoslehtedest ja viljalihast.
Seenekübaras elavad loomakesed on nii väikesed, et palja silmaga vaadates on nad kui tillukesed punktikesed. Suurenduse all muutuvad nad põnevateks lestadeks, hooghändadeks ja muudeks putukateks.

 

Seene viljakeha kerkib üles päeva(de)ga, kahaneb nädalate - kuudega. Seeneniidistik aga kasvab aastaid ja aastakümneid.

Suurimaks organismiks Maal, aga suurimaks seeneks kindlasti on pakutud

tõmmu-külmaseent Armillaria ostoyae. Algselt on seda Oregonis uuritud, siis on leitud sama liigi veel suurem isend Michiganis. Google`s  leiab ta kohta palju põnevat.
Mõistagi on selle rekordi juures ka kahtlejaid ja eks Erast Parmasto oskab seda teemat paremini kommenteerida.

 
Oregoni seeneniidistiku pindalaks on mõõdetud 8,9 km2.
http://en.wikipedia.org/wiki/Armillaria_ostoyae

Võis praetud kukeseened. Silmadega söön ma seeni meelsamini, lihtne maapoiss nagu olen!