Ingliskeelne sõna key tähendab eesti keeles küll „võtit”, kuid loodusteadustes märgitakse sama sõnaga ka elusorganismide liikide määramistabeleid. Juba pikka aega on laialdaselt kasutusel nn traditsioonilised määramistabelid, millele on omased staatilisus (ülesehituse muutumatus) ja dihhotoomia (teesi-antiteesi põhimõtte rakendamine).
Tänapäeval on elusorganismide määramiseks kasutusele võetud ka elektroonilisi abivahendeid. Need võivad samuti töötada dihhotoomia põhimõttel, kuid võimalikeks osutuvad ka valikud paljude etteantud variantide vahel. Interaktiivsetel elektroonilistel määramistabelitel on mitu eelist staatiliste, raamatus esitatud määrajate ees – tunnuste vaatlemise-hindamise järjekord ei ole enam oluline, alustada saab lihtsamatest või silmatorkavamatest tunnustest; suurem on illustratsioonide kasutamise võimalus; iga tehtud valikuga saab hõlpsasti jälgida, kui palju liike on veel sõelale jäänud, ning soovi korral nendega ka lähemalt tutvuda.
Loetletud eelised on tingitud elektrooniliste määrajate n-ö kaadri taha jäävast ülesehitusest, mis põhineb määrajasse kaasatud liikide tunnuste andmebaasil. Selliseid andmebaase on eri riikides ja keeltes olemas paljude organismirühmade jaoks, kuid tihti on need loodud eri arvutiprogramme kasutades ning need ei ühildu omavahel. Projekti „KeyToNature” üks ülesanne ongi sellistes andmebaasides sisalduvate andmete vahetuskõlbulikuks muutmine, mis võimaldaks koostada interaktiivseid määrajaid palju suuremas mahus.
Teine põhiülesanne on elektrooniliste määrajate laialdane tutvustamine ja nende kasutuskõlbulikkuse testimine eri õpitasemetel – algklassidest magistriõppeni. Koolilaste puhul pole eesmärk niivõrd üksikuid liike selgeks õpetada, vaid pigem õpetada märkama üksikorganisme iseloomustavaid tunnuseid ja looduse mitmekesisust tervikuna. Sellega on juba alustatud Itaalias, kus on olemas terviklikud andmebaasid kohalikest taimedest (andmebaas Dryades) ja samblikest (andmebaas Italic). Kooliõpetajatel on võimalik (botaanikutest ekspertide kaasabil) koostada oma lähiümbruse, kooliaia või pargi taimede nimekiri ja tellida andmebaasi haldajalt elektrooniline määraja, mida saaks siis koos õpilastega tunnis katsetada.
Eestis selliseid terviklikke andmebaase veel ei ole, kuid interaktiivsete määrajate katsetamise võimalus juba on (
http://dbiodbs.units.it/carso/estonia). Järgneva kolme aasta jooksul on projekti käigus plaanis Eestis koostada mitmeid interaktiivseid määrajaid ja neid eri kasutajagruppidega ka katsetada.
Projekti toetab Euroopa Komisjon programmi eContentplus kaudu ja selles osaleb partneritena 14 asutust Euroopa 11 riigist. Eesti esindaja projektis on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut.