looduskalender.ee

360º×180º sfäärilised panoraamid ehk VR panoraamid (“virtual reality panoramas”) on hoolimata näilisest sarnasusest videoga ühed fotograafia vormidest. Need on interaktiivsed panoraamfotod, mille puhul vaatajas tekitatakse illusioon nagu viibiks ta ise kolmemõõtmelises ruumis. VR panoraam pannakse kokku seeriast üksikutest fotodest (juuresoleva panoraami jaoks on kasutatud 39 fotot). Algsed digifotod sulandataks arvutis kokku üheks terviklikuks panoraampildiks. Arvuti abiga luuakse seejärel kuubi või sfääri pinnale projetseeritud panoraampildist virtuaalne ruum, mis lubab vaadata kõikjale enda ümber.

VR panoraamis liikumiseks saab kasutada arvutihiirt.

Vajuta siia panoraami täissuuruses vaatamiseks!

Stora Karlsö

 Klint ja rand.

 Paepealne.

 Klindipealne maastik.

Valge rifflubjakivist klindisaar Stora Karlsö tõuseb merest ligi 6 km kaugusel Gotlandi läänerannikust. Saare pindala on 2,5 km2 ja maksimaalne kõrgus 52 meetrit. Suurema osa saarest moodustab kõrge lubjakiviplatoo, mida mere poolt piiravad järsud, kuni 45 meetrit kõrged klindiastangud.

 Alk.

Stora Karlsö, mis on üks maailma vanimatest looduskaitsealadest, on tuntud eelkõige merelindude pesitsuspaigana. Siit leiab näiteks lõunatirgu (7500 paari) ja algi (4500 paari). Kokku on saarel loendatud ligi 250 linnuliiki. Saare rannikuvööndis kehtib pesitsusalade kaitseks liikumiskeeld 15.03-15.08.

 Valgejäneseid on saarel ohtrasti.

 Gotlandi lambad Stora Karlsöl.

Saare keskosa kujutab endast põhiliselt alvarit, mille tugevalt karstunud pealispinda ilmestavad üksikud kadakad. Alvarite kaitsmiseks alustati saarel 1995. aastal uuesti, pärast ligi sajandipikkust vaheaega, lammaste kasvatamist. Lisaks Gotlandi tõugu lammastele kohtab seal liikumas ka arvukalt valgejäneseid.

 Krinoiidlubjakivi, kivistunud meriliiliad, foto: Toivo Lodjak.

Stora Karlsö lubjakivid on tekkinud Siluri ajastul üle 420 miljoni aasta tagasi, kui soojad madalmere tingimused soodustasid korallidest ja kihtpoorsetest käsnadest koosnevate riffide teket. Neid, võimsaid paleoriffe võib täna näha paljandumas saare klindiastangutes ja paeplatool. Peaaegu puhtast CaCO3-st koosnevat rifflubjakivi kaevandati keskajal ehituskiviks ning sellest on ehitatud mitmed Gotlandi kirikud.

 Stora Karlsö majakas.