looduskalender.ee

VR panoraamis liikumiseks saab kasutada arvutihiirt. Vajuta siia panoraami täissuuruses vaatamiseks!

Kuni 8 meetrit kõrgete kivisammaste väli kasvab välja Fårö saare rannikust Langhammaris. See piltpostkaardi maastik on Gotlandi külje all paikneva väikesaare teinud kuulsaks terves maailmas. Sihvakad, lubjakivist koosnevad sambad ehk raukarid on arvatavalt viimase mandrijäätumise sünnitis, kulutatud kivisse jää, vee ja tuulte koosmõjul. Kuid see on vaid osa vastusest.

 Valgepõsk-lagled puhkavad raukaril.

Saare raukarid on jäänukid ürgsetest riffidest. Ligi 430 miljonit aastat tagasi paiknes see ala ekvaatori lähistel. Kihtpoorsete käsnade ja korallide kolooniad, mis hõivasid tollase madala soojaveelise mere põhja, moodustasid seal tänapäevastele sarnaseid riffe. Ajapikku need rifid mattusid nooremate setete alla ja kadusid miljoniteks aastateks maapõue. Seniks kuni maakoore kulutusprotsessid nad taas maapinnale tõid. Rifflubjakivid on kõvemad kui enamik teisi settekivimeid ja see on lubanud neil erosioonile kauem vastu panna, samas kui rifi ümbritsevad pehmemad kivimikihid on ära kulutatud. Vesi on lõpuks välja prepareerinud riffide kõige vastupidavamad osad.

 Raukarid.

 Raukarid.

Seega, Fårö kiviväli on kunagi sõna otseses mõttes kasvanud. Ürgse veealuse rifimaastiku riismed on tänu erosioonile taas ümbritsevast kõrgemale tõusnud.

 Siin saare servas kasvavad kadakad on rohu kõrgused.

 Võimas, veidra kujuga raukar.