looduskalender.ee

Kalakotkas

Pandion haliaetus

Kalakotkas on Eesti kotkastest väikseim, samas eripäraseima väljanägemisega. Hele alapool, tumedad tiivanukid, kirju pea ja mõnevõrra kajakat meenutav lennupilt muudavad ta hästi äratuntavaks ka ilma optika abita. Peatutt ei ole tavaliselt vaatlejale nähtav. Tiibade siruulatus 145...170 sentimeetrit. Kaal emaslinnul kuni kaks kilo, isalinnul ca poolteist kilo.

Saagi jälgimiseks kasutab sarnaselt hiireviu ja tuuletallajaga paigallendu.

Hääl kõrgetooniline kiuksumine - eriti häälekas on kalakotkas pesaelu häirijate peale pahandades.

Kalakotkas kalaga.

Nagu nimigi ütleb, toitub meie väikseim kotkas pea eranditult kalast. Ilmselt on evolutsiooni käigus kujunenud saledam keha eeliseks kalapüügil ja annab enam võimalusi osavust nõudvaks tegevuseks. Osavam ja kiirem lend ongi kalakotka eeliseks suuremate sugulaste ees. Samas ei või kalakotkas saagi tabamise korral kunagi kindel olla, et see temale jääbki - nii mõnelgi heal saagialal on merikotkad spetsialiseerunud kalakotkastelt saagi ülevõtmisele. Kala püütakse kuni meetri sügavuselt ja mõnikord võib kalakotkas selle juures üleni vee alla kaduda. Kalakotkale parimaks saagiks on 200–300 grammi raskused kalad - suurema kalaga on raske kaugele lennata ning väiksema püüdmine on ebaotstarbekas. Kalakotkad võivad saaki pessa tassida rohkem kui 25 km kauguselt! Mõnes kalakasvatuses on kalakotkad igapäevased külalised ja täidavad seal muuhulgas ka sanitari rolli – korjavad ära vigased või haiged kalad, kuigi selle kõrval langevad saagiks ka terved kalad. Aga kui kalad tiikides kasvavad nende jaoks liiga suureks (üle 400 g), lähevad kalakotkad mujale jahti pidama. Päevas vajab üks kalakotkas umbes 300 grammi toitu.

Kalakotka poeg pesal.

Emaslind viibib alates munemisest pesa juures ja isaslinnu ülesandeks on kohale toimetada saak, millest peavad söönuks saama nii emaslind kui pojad, kes on nüüd kusagil kuu vanused. Kui keegi leiab kotkapesa, mis asub puu ladvas nagu valge-toonekurel, siis on see tõenäoliselt kalakotkale kuuluv.

Eestis pesitsevad kalakotkad eelkõige Ida- ja Lõuna-Eestis ja levivad tasapisi lääne suunas. 2005. aasta seisuga pesitseb Eestis 50–55 paari kalakotkaid. Veel 1985. aastal teati meil pesitsevat ainult 5 paari, seega on veerand sajandiga kalakotka arvukus tõusnud 10 korda.

Kalakotkas.