looduskalender.ee

Kaljukotkas on paigalind ja talvitub oma pesitsuspaiga lähistel. Noored, veel mitte suguküpsed isendid hulguvad laiemalt ringi. Sobivaid pesapaiku asustatakse aastakümneid - vähemalt veerandi asustatud pesapaikade eellugu ulatub kirjanduse või suulise pärimuse järgi ülemöödunud sajandisse.

Pesapuuks valivad kaljukotkad enamasti männi, üksikutel juhtudel on pesa asunud kuusel või haaval. Mõnikord on ühel paaril kaks pesa, mida asustatakse kordamööda. Ühe- või kahemunaline kurn munetakse pessa märtsi esimesel poolel. Pojad kooruvad aprilli teisel poolel ja enamikul juhtudel saab neist juuli alguseks lennuvõimeliseks vaid üks. Tänavu muneti veidi hiljem.

Kaljukotkas.

Kaljukotkas on suur röövlind, jõuline ja osav, tiibade siruulatus kuni 227 sentimeetrit, kehakaal isaslinnul 3 kuni 3,5 kilo, emaslinnul 4,5 kuni 5,5 kilo. Vanalinnu laup on tumepruun, ülejäänud lagipea ja kukal kuldpruun, nokk must ja vahanahk kollane. Linnu ülapool on tumepruun heledamate (kulunud) suleääristega ja kogu alapool näib välioludes üsna tumedana. Noorlind on tume-šokolaadpruun, kuldse pealaega, tiivalaigud ja sabatüvik laialt valged.

Kaljukotka põhitoiduks suvel on valgejänes, teder ja metsis. Imetajatest kütitakse veel halljänest, metskitse, oravat, nugist, kährikkoeri..., lindudest ronka, laanepüüd, sinikael-parte, sookurgi...

Kaljukotka poeg pesal (juuli algus).

Määra kotkaid.