looduskalender.ee

 

Vaata:

Estbirdning – põnevaid vaatlusi

 

Esialgu jagub veel lehekuldagi, aga kui tuul puud peatselt paljaks riisub, jäävad ka tinahalli ja alatihti sombuse või vihma ladistava taeva all valitsema troostitult hallid toonid. Aga ega see meie lõputult veniv sügis nii troostitu olegi. Pruugib vaid loodusesse minna ning seal silmad ja kõrvad lahti hoida - ikka on midagi näha ja kuulda: siin askeldavad alati elurõõmsad tihased, taamalt läheneb kenake seltskond hallrästaid.

Kui äsja edelasse suundunud rästaparve puhul oli tegemist ilmselge ülelennuga, siis sageli jäävad lindude rändeliikumised linlase pilgule märkamatuks. Tallinnas ja pealinna ümbruses on praegu veel palju linde teel - tihased, pöialpoisid, leevikesed ja mitmed teised. Kes kuhu ja kui kauaks läheb, on juba iseasi. Valdav osa laululindudest on meilt muidugi lahkunud, mõnegi liigi - punarind, linavästrik, põldlõoke, sookiur jt - üksikuid isendeid võib siin-seal veel trehvata, aga samas on ka siidisabad ja hangelinnud talikülaliste esindajatena juba platsis.

Hanede-laglede sügisränne hakkab lõpusirgele jõudma. Neist arvukaimalt on liikvel ikka valgepõsk-laglesid, rabahanesid on sootuks vähe. Ka kiivitajate seltsinguid võib veel vahel kohata, kas kusagil põllul või ka otsesel läbirändel. Ja siis muidugi luiged…

Täna õnnestus vaadelda, kuidas laglede ja veidi hiljem ka parajalt suur väikeluikede parv tiheda, lausa puulatvu riivava pilvemassi piiril visalt aina edasi rühkisid. Ülelendajate omavaheline häälitsemine oli tavalisest tunduvalt elavam - sellistes tingimustes võib veidi hooletum kergesti parve silmist kaotada. Alles hiljaaegu sattusime pärast massilist hanerännet kokku mitme teistest maha jäänud üksiku laglega, kes oma liigikaaslasi aktiivselt enam ei otsinudki, vaid kas puhkasid keset järve või lasid orasel hea maitsta. Suurtel rändeteedel juhtub nii mõndagi.