looduskalender.ee

 

Väga harv on juhus, kui siidisabad on Eestis pesitsenud. Soome, Rootsi ja Karjala läbirändajaid on meil juba näha olnud. Suurem läbiränne alles novembris – detsembris. Talvitujaid võib meile jääda kuni paarkümmend tuhat.
 

Kaunid linnud tegutsevad inimest kartmata salkades ja häirimise korral lendab kogu seltskond sageli vaid naaberpuule. Tundra - ja metsavööndis pesitseja ei puutu sel ajal inimestega suurt kokku, sealt tegutsemise julgus.
 

Noor – ja vanalindude erinevusest sedavõrra, et noortel puudub must laik kurgul ja siidine läige on tuhmim. Kirjeldame nüüd vanalindude välimikku: siidja, läikiva sulestiku põhivärvideks on punakaspruun ja hall. Silmadel must mask, kurgualusel sama värvi laik, tugev nokk veidi kõverdunud otsaga. Uhke peatutt on kõikidel. Tiibade sulestik must, kollaste ning valgete laikudega, hoogsulgede tipud kollased nagu sabaotski – päris kirev kirjeldus tuli.
 

Söömise kombed väga aplad. Salk võib tühjendada lühikese ajaga mõne pihlaka, kadaka, kibuvitsa, aroonia või viirpuu, kusjuures puude ja põõsaste alused on marjapudi täis. Sellist „käekirja“ näeb rändajate järel tihti.
 

Lennus olles on kuulda nii iseloomulikku lakkamatult siristavat heli.