looduskalender.ee

Sügisel kogus kobras (Castor fiber) endale tugevalt talvevarusid oksakuhilate ja tüvekogumite näol, mis kohati võtavad enda alla kuupmeetrite kaupa pinda. Need märgid paistavad veekogude ääres nüüd hästi silma, talve hakul on kuhilad suured. Suvel toitus kobras veetaimedest, praegu peab ta enamasti leppima peenemate okste ja puukoorega. Pesas elab korralikus kopraperes lisaks vanaloomadele ka kaks pesakonda noori: sellesuvised ning möödunudsuvised. Ent näha me neid vaevalt saame, ikka vaid koprapere tegevusjälgi: rõngastatud puid, hulka langetatud tüvesid, “prahti” täis vett ja üleujutatud alakesi. Heal juhul kuuleme sabalööki “latsti!” vastu vett – kobras on meid märganud.

Jõe ääres elavad inimesed teavad ikka, kas kobras läheduses eluneb või mitte - loom jääb ühte kohta kauaks pidama ja võib muuta seda ala tundmatuseni.