looduskalender.ee

 

Maastik on praegu kui talvemuinasjutt — raagus puud ja põõsad on härmas; lehtmets ei paistagi enam läbi, lehise okkaid asendavad jääkristallid. Päevadega koguneb härmatist üha enam, oksad ja okkad on kaetud mitme sentimeetri paksuse jääkristallid kihiga. Kuidas härmatis tekib?  Mis vahe on kristallilisel ja teralisel härmatisel - VAATA

Meteoroloogiajaamade andmetel algas härmatis Pandivere kõrgustikul (Väike-Maarja) juba 7. jaanuaril, 10. ja 11. jaanuaril võis härmatist imetleda pea üle Eesti. 11. jaanuari hommikupoolikul oli eriti ilus — härmas puud, päikesepaist ja taustaks sügavsinine selge taevas. 14. jaanuaril oli ilmajaamadest nõrk härmatis (kristallide pikkus kuni 14 mm) Kuusikul, Viljandis, Virtsus, Kihnus, Valgas, Võrus, Jõgeval ja Narva-Jõesuus; keskmine härmatis (15-50 mm) alates pühapäevast Pärnus ja esmaspäevast Harkus; tugev härmatis (üle 50 mm) alates teisipäevast Väike-Maarjas ja Tartus (Tõraveres). Kahju, et härmatist registreerivad kuid ei mõõda kõik ilmajaamad, seda tuleb lugejal endal teha.

Ohtlikuks ilmastikunähtuseks loetakse härmakihi paksust üle 20 mm, eriti ohtlikuks üle 50 mm.

Puudel ja põõsastel lasuv lumi ja härmatis on täiendavaks raskuseks okstele, mida tuleb väärtuslikelt ilupuudelt-põõsastelt maha raputada. Eriti ohus on elupuude sammasjad, püramiidjad ja kerajad vormid. Suured ja jämeda tüvega puud ei ole ohus, valguse puuduses kasvanud peene tüvega puud aga koolduvad — see on lume vaalimine ja puud võivad murduda. Tüvede tagumine kahjustab koorealust kambiumit oluliselt ja puu võib vigastuste tõttu haigestuda või koguni hukkuda. Kuiva õhu ja pakase korral on ohus kuuskede rohelised okkad. Vaid härmatis päästab talvel kuuse võrseid kuivamise eest.

Kui tuul härmatist puudelt maha ei aja, siis on loota nädalavahetusel Maarjamaal päikselist härmas loodust mida imetleda ja pildistada.