Foto: Arne Ader
Metskitsekari Nigula järve ääres.
Tänavune talv on lumekatte senini päris pehmena hoidnud, seega saavad kitsekarjad veel lumevaibast toiduni kaevatud. Vaevaline ja energiakulukas on see ikka, nõrgematel ja noorematel on juba häda käes. Puhkamiseks ja ööbimiseks vajatakse kuiva, lumeta küljealust, et vältida külmetushaigusi.
Nii on loomadele appi läinud nii jahimehed, kui loodusesõbrad, veebikaameratest kõik kenasti näha. Lisaks lükatakse traktoritega lund söögiplatsidelt ja aetakse metsas sisse „jooksuradasid“. Loomulikult tuleb vaadata, kuidas käituvad ja liiguvad kiskjad – hundid, ilvesed, rebased ja et koerad ei hulguks ringi.
Metsa all toitutakse veel puhmarinde võrsetest ehk mustikast, pohlast, kanarbikust. Päev – päevalt muutub nimetatu raskemaks ja tuntakse suuremat huvi söödasõimede ja metsa viidud heina ning lehisvihtade vastu. Menüüd täiendavad lehtpuude võrsed. Okaspuude okaste söömist esineb uurijate sõnul veepuudusest tingitult kuna okkad sisaldavad üle poole oma kaalust vett.
Mõni suurem sula, mis tekitab lumele kooriku ja muudab lume lõikavalt karedaks muudab elu ja toimetuleku väga raskeks kõikidel metsaelanikel.