looduskalender.ee

 

Lumi sulab merejäält. Kurkse väin.

 

12. nädalasse mahtusid ära nii lumi kui äike.  

 

Nädala alguses (22.03) voolas Peipsi taha eemalduva madalrõhkkonna järel Eestisse 12-17 m/s tugevneva loodetuulega külma õhku, mis õhutemperatuuri kõikjal miinuspoolele langetas (0..-4 °C) ja vihma üle vabariigi lörtsiks ning lumeks muutis. Päeval sirutus üle Eesti päikesepaistet pakkuv kõrgrõhuhari, kuid soojakraadid jäid tugevama tuule tõttu õige napiks (kuni +3 °C).

23.-24.03. jäime Skandinaaviast üle Läti kagusse liikuva madalrõhkkonna serva, kus sadas läbisegi nii lund, lörtsi kui vihma ja põhjakaarde pöörduv tuul tõi külmale lisa.

Külmas õhumassis arenes Baltimaade kohal uus kõrgrõhuala, mis tõi 25.03. meile vaikse, uduse ja külma öö: Jõhvis mõõdeti nädala miinimum: -12,4 °C.  Päeval oli päikesel jõudu hajutada udu ning tõsta õhutemperatuur kohati +6 °C-ni. 

Järgnevatel päevadel liikusid merelt üle Eesti kirdesse madalrõhulohud, mis lõunakaarde pöörduva tuule abil tõid meile niisket ning sooja õhku. Kui reedel (26.03) mõõdeti Eesti kirdenurgas sooja 10 °C, siis laupäeval (27.03) tõusis õhutemperatuur Pärnus +13,1 °C-ni (nädala maksimum). Laupäeval (27.03) võis nii Lõuna- kui Kesk-Eestis näha ka mitmel pool äikest, mida põhjustas kiiresti pealetungiv soe õhumass.

 Jüri Kameniku lugu 27. märtsi äikesest

http://www.ilm.ee/?47152

    

Pühapäeva (28.03) öö oli Stockholmi lähedalt kirdesse liikuva madalrõhkkonna servas Eestis plusskraadides (+1..+6 °C), vihmane ja tuuline (lõunakaare tuul ulatus kuni 15 m/s). Päeval liikus tsüklon Soome kohale ning keerutas põhja poolt Eestisse taas külma õhku, nii et pärastlõunal asendus vihm Lääne-Eestis lörtsiga, õhtul Põhja-Eestis juba lumega. Edelatuul ulatus kohati 16-18 m/s ning õhutemperatuur tõusis päeval vaevalt kraadi. 

 

Lumeolud.

Nii päike kui laupäevane (27.03) tugevam vihm sulatasid lund üsna jõudsalt nii, et mõnel pool jäi lumelati mõõt lausa nulli. Valdavalt ulatus see aga Lääne- ja Lõuna-Eestis 3 kuni 30 cm-ni, Põhja-Eestis 15 kuni 57 cm-ni.

 

EMHI lumikatte paksuse kaart:

29.03.2010 kell 08:00

 

Jääolud.

Juba laguneva jää paksus ulatus Väinamerel 20-40 cm-ni, Pärnu lahel  veel osaliselt 40-50 cm-ni. Liivi lahel oli kokkusurutud jää paksuseks 15-25 cm. Soome lahte kattis sarnane kokkusurutud jää (15-30 cm) lääne- ja idaosa, Loksast Kundani oli juba jäävaba. Iseenesest võis tervet Eesti põhjarannikut juba pidada suuremas osas jäävabaks.

 

12. NÄDAL 22.-28. märts Jõgeva kandis
Nädala jooksul edenesid jõudsalt kevadised protsessid. Öösiti veel külmetas, kuid päeval toimus intensiivne lume sulamine. Hommikuti olid teed libedad. Kolmapäeva hommikul (24.03.) kattis maad viiesentimeetrine värske lumekiht. Nädala lõpuks muutusid ööd soojaks ja sadas vihma. Nädala kõige soojemaks päevaks kujunes laupäev (27.03.), kui õhutemperatuur tõusis üle 10 kraadi ja õhtul kella seitsme paiku esines äikest. Seitsme päevaga kahanes lume paksus avamaastikul 15-20 sentimeetri võrra. Lume kõrguseks mõõdeti nädala lõpuks põldudel 20-25 sentimeetrit. Kohati oli vesi kogunenud lume alla. Mulla külmumissügavus ulatus künni- ja talirukkipõllul valdavalt 30-35 sentimeetrini, rohukamara all oli maa külmunud ligikaudu 15  sentimeetrini. Taliteravilja võrsumissõlme sügavusel mullas püsis temperatuur nädala jooksul -0,2…-0,4 kraadi piires. Külateedel  algas teede lagunemine. Nädala jooksul saabusid Jõgevale ja selle ümbrusesse kuldnokad, kiivitajad ning lõokesed, kes toitusid lahti sulanud maanteede äärtes. Siin kandis nähti kalakajakat, valget toonekurge, sõtkaid, rästaid, esimesi kirjuid koerliblikaid ja kollast lapsuliblikat. Koolimaja pargis lendas ringi händkakk. Kahevärvilisel pajul ja raagremmelgal tulid “pajutudud” nähtavale. Pedja jõgi sulas jääst lahti ja sinikaelpardid ujusid paaridena mööda jõge.

Jõgeval, 29.03.2010.