looduskalender.ee

Märts oli talvine. Kuu jooksul langes Jõgeval õhutemperatuur kolmel ööl (6., 13. ja 16. märtsil) alla -20 kraadi. Kõige külmem oli 6. märtsil, kui öösel mõõdeti -23,5 kraadi. Mõnel päeval oli loodus härmaehtes nagu südatalvel. Küünlakuu lõpu tugeva sula järel külmus pinnalt tihenenud märg lumi ja moodustus tugev lumekoorik. Paks koorikuga lumi muutis liikumise metsas ning põldudel raskeks nii inimestele kui ka loomadele, samas aga tundsid sellest rõõmu suusatajad. Päike käis korrast kõrgemalt ja suutis päeval lund ja jääd sulatada, katuseräästad tilkuma panna. 4. märtsil hakkas Jõgeval vahtral mahl liikuma, 5. märtsil võis siin kandis näha ja kuulda tagasi saabunud künnivareseid. Tugev sula esines 10. märtsil, kui päeval mõõdeti sooja üle nelja kraadi.

 

Teisel kümmepäevakul oli ilm muutlik (joonis 1). Külmad ilmad vaheldusid lumesajuste pehmematega. Selgete ilmadega olid õhutemperatuuri ööpäevased kõikumised suured — kuni 21 kraadi. See mõjus ebasoodsalt puudele-põõsastele, lõhkudes nende koort. Aegajalt  sadas värsket lund, mis muutis ümbruse jälle säravvalgeks ja puhtaks. Esines tugevaid lumesaju hooge, mille ajal polnud näha maa ega taeva vahet. Ida- ja Kagu-Eestist oli teateid äikese kohta. Vahepaelsete suladega veidi kahaneda jõudnud lume paksus tõusis kuu keskpaigas Eestimaa mandriosas uuesti üle 50 sentimeetri, kohati Kirde-Eestis 70 sentimeetrini.

 

 

Talv ei tahtnud kuidagi taanduda. Kui tavaliselt vabanevad Jõgeva kandis põllud talvisest lumikattest varsti pärast kevadist pööripäeva, siis tänavu võttis lume sulamine kauem aega. Intensiivne lume sulamine algas 19. märtsist. 20. märtsil oli sisemaal päeval sooja 4...8 kraadi ja ka öösel jäi õhutemperatuur plusspoolele. Lume paksus kahanes paari päevaga enam kui kümne sentimeetri võrra (joonis 2). Vesi kogunes lume alla. Järgnevalt muutusid ööd taas külmaks. Varahommikuti langes õhutemperatuur -6...-11 kraadini. Teed olid hommikuti libedad. Lume sulamine aeglustus. 24. märtsi hommikuks sadas maha viiesentimeetrine värske lume kiht.

 

 

Järsult soojaks läks ilm 27. märtsil, kui õhutemperatuur tõusis Eesti mandriosas päeval üle kümne kraadi, Lõuna-Eestis üle 15 kraadi. Õhtul sadas paiguti äikesevihma, mis aitas kaasa lume kiirele sulamisele. Kuu viimastel öödel enam peaaegu ei külmetanud. Kätte oli jõudnud teede lagunemise aeg. Saabunud rändlinnud toitusid lumest lahti sulanud maanteede äärtes. Põldudel tekkisid mustad laigud ja vesi tuli madalamates kohtades lume alt nähtavale. Lõuna-Eestis said kuu lõpuks kohati põllud juba lumest vabaks, enamuses Eestis oli avamaastik siiski veel valge, kohatiste mustade laikudega.

 

Jõgeval oli 31. märtsil muld taliteravilja- ja künnipõllul külmunud 30...40 sentimeetri sügavuseni, rohukamara all vähem kui 15 sentimeetrini,  kolme sentimeetri sügavusel mullas tõusis mullatemperatuur rukkipõllul ‑0,2 kraadini.

 

Laine Keppart

Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert

06.04.2010.