looduskalender.ee

 

Metsnugis.

 

Metsnugis

Martes martes

   

Üksikeluviisilised ja öise aktiivsusega, lagedal võime trehvata vaid saagijahil olevat looma või metsateed kiirelt ületamas. Elupaigaks vanad ja risustunud okas -  ja segametsad, kus kiskja liigub nii maapinnal, kui puudel. Päevad veedab puuõõnsuses või muudes varjulistes kohtades magades.

 

Pruuni värvi kasukaga, keha alaosa heledam, jalad omakorda tumedamad. Kurgul ja kaelal kollakas kuni oranshikas esikäppadeni ulatuv laik.

 

Osad emasloomad on juba poeginud, aga metsnugise tiinus on veidi eripärane. Jooksuaeg jääb jaanipäeva kanti, aga poegade sünnini kulub veel 8 ... 10 kuud, loodete areng kestab tegelikult veits alla kuu aja. Sündides on pojad paljad ja pimedad, silmad avanevad kuu vanuselt. Imetatakse kaks kuud, selliselt saame emaslooma aastaringist ettekujutuse. Sügisel noored iseseisvuvad.

 

Toiduks pisiimetajad ka oravad, rüüstab linnupesi, murrab võimalusel jänese. Toidusedelisse kuuluvad putukad, tänavu talvel põhjustas meelehärmi mesinikele - oli mee kallal, näljaga sööb isegi marju. Raipest peab samuti lugu.

 

Ta on pruuni värvi karvastikuga, millel kurgu all ja kaelal on kollakas kuni oranzikas laik, mis ulatub ka esikäppadeni. Keha alaosa on neil heledam kui ülapool Jalad on tumedamad.