Kärbsenäpi lugu II
Tekst ja foto: Margit Mõttus. Loodusemees.ee
Põgenev pruut
Järgmisel hommikul oli must-kärbsenäpi isandaegsasti kohal. Ta laulis tõusva päikese kiirtes veelgi kõvemini, täites lühikesed hingetõmbepausid pesakastide uurimise ning õhust putukate püüdmisega. Ja mõne tunni möödudes oligi oodatu kohal.
Emase kärbsenäpi lähedus viis isaslinnu peaaegu ekstaasi, laul katkes ning selle asemel nõksutas ägedalt tiibade ning sabaga. Ta lendas pesakasti ja siis sealt välja ja seda mitmeid kordi. Kutse oli ilmne.
Emaslinnu algne arglikkus asendus peagi uudishimuga. Ta laskus allpoole asja uurima ja just siis kui innukas peig oli järjekordselt pesakastis. Aga seda vaid hetkeks, põgenedes koheselt isaslind varjuna kannul. Nii seda lõbusat tagaajamise mängu mängiti terve päev ja järgmine päev samamoodi.
Ehk on ka lindudel nii, et pole kombekas koheselt kõigega nõus olla. Isegi kui peig on meeldiv, laulab hästi ja omab tervelt kahte pesitsuspaika.