looduskalender.ee

 

Vahtraõied.

 

Peaaegu kogu nädal oli tavapärasest 3-5 kraadi külmema ilmaga ja alles laupäeval läks soojaks. Kahel hommikul (esmaspäeval ja neljapäeval) oli tugev hall maas, rohul kuni 8 kraadi külma, veeloikudel jää, muldki pealt külmunud. Päevased maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid argipäevadel 8-12 kraadini. Päikesepaisteline ilm vaheldus pilvisega, sadas sageli. Kolmapäeval õhtul tuli lumekruupe. Tõeliselt soojaks muutus ilm laupäeval, kui temperatuur tõusis õhus kuni 24 kraadini. Päeva teisel poolel oli kuulda ümbruses müristamist ja kella kuue paiku jõudis vihmahoog ka Jõgevale. Äike viis suvise soojuse ning pühapäeval puhus taas kõle tuul, sooja oli ainult kuni 14 kraadi.

 

Vaatamata külmadele öödele hakkas juba esmaspäeval ööbik Pedja jõe ääres laulma, algas tülikate kihulaste lendluse aeg. Nädala jooksul saabusid väänkael, mets-lehelind, mustpea-põõsalind, räästapääsuke. Endiselt oli taevalaotuses näha lendavaid haneparvi.

 

Taimede kasv ja areng oli nädala esimesel poolel aeglane, kiirenes aga koos ööde soojenemisega nädala lõpus. Varsakabi oli täisõitsengus ja nurmenukul avanesid esimesed õied. Põõsad hakkasid korrast rohkem rohetama. Lisaks toomingale lehtisid nädala jooksul arukased, pihlakad ja lepad, võõrliikidest lehised. Kaseurvad levitasid õietolmu, algas vahtra õitsemine. Rohi hakkas jõudsalt kasvama.

 

Põldudel oli kivide koristamise ja kevadkülvi aeg. Tugevate sadude järel muutusid põllud mõneks ajaks pealt poriseks. Talirukis hakkas kõrsuma, talinisul jätkus võrsumine.

 

Ilmad on soosinud paljasjuursete puude ja põõsaste istutamist, metsakultuuride rajamist.

 

Jõgeval, 10.05.2010.