Foto: Arne Ader
Liuskurid.
Liialt sageli nimetatakse liuskureid (liuskureid on meil üheksa liiki, aga see nõuab eriteadmisi) vesikirpudeks. Välimik on mustjas – pikk ja sale ikka. „Veel kõndijad“ toetuvad märgumatute jalgadega (ka keha on märgumatu) vee pindkilele. Esijalgu kasutatakse saagijahil, tugevad keskjalad sõudmiseks ja tagajalgu kasutatakse enam tüürina. Liuskurite käpa all on „küünis“, mis annab vee pindkiles tõukamiseks parema haakumise.
Kui märkad ühte liuskurit on läheduses tavaliselt ka teisi ja seda kõige erinevamates siseveekogudes ja loikudes. Veepinnal elusatest putukatest toitujatena on neil arvatavalt oluline roll verd imevate kahetiivaliste arvukuse vaos hoidmisel.