Fotod: Arne Ader
Hallrästapoeg.
Hallrästad on linnainimesele tuntuimad. Päris suuri seltsinguid trehvame parkides, aedlinnades ja kalmistutel. Lindude tegemisi saadab pea alati lakkamatu, kärisev kädistamine ja seda kuuleme pea juunikuu pooleni välja. Mõne röövlinnu ilmudes võib kädin suisa lärmiks muutuda.
Hallrästas vihmaussidega.
Emas – ja isaslinnud on sarnased. Tegu on suure rästaga, selg kastanpruun, pea ja päranipuala hallid, saba pikk, seljapool must, alapool kollakas, hõredate tumedate tähnidega. Rästapoegade arengut puuvõrades annab suht lihtsalt jälgida kuna sageli pesitsetakse paari - kolme pesakonnaga ühel puul. Koorunud hallrästapojad lahkuvad pesast paari nädala möödudes ning paari päeva pärast tehakse juba lennuharjutusi ehk teisisõnu noorlinnud lennuvõimestuvad.