Sääseseiret pole tehtud...
Tekst: Vello Keppart
Foto: Urmas Tartes
Verd täis imenud sääsk.
...ja igal aastal tundub esialgu sääski palju olevat.
- Põhjust otsides: ilmselt on tegu viimase aja kõrgetes õhutemperatuurides. Kui sääsevastsete areng munadest ja vastse areng madalama temperatuuri juures peaks vältama pikemalt, kooruvad esimesed nukkudest sääsed pikema aja jooksul (erinevus päikesepaistelises, poolvarjus ja varjus olevates veekogudes)ja hajutatus on suurem. Kuumade ilmade ja soojade ööde tõttu toimus areng kõikides veekogudes (ka varjus) väga kiiresti.
- Öökülmasid, mis tekitasid lompidele ajutise jääkate, oli vaid mõni üksik hommik ja seda mitte igal pool. Sääsevastsed jäid ellu.
- Tugevad pikad sajud vähendavad sääskede, kui sääsevastsete arvukust. Paiguti oli tugevaid sadusid, kuid mitte igal pool.
- Üleujutatud alasid oli tänavu kevadel pindalalt rohkem, kuid kõrgematele aladele ilmseltsääsed sügisel ei munenud ja see ei tohiks ka arvukusele kaasa aidata. Põuastel ja kuivematel kevadetel on sääski kindlasti vähem.
- Tuulevaikse ilma korral lendavad sääsed ka avamaastikule ja üsna kõrgele — inimesi ründasid sääsed seal, kus tavaliselt sääski on vähe: avamaastik, maja ülemised korrused ja varahommikuti isegi merelahtedel.