looduskalender.ee

 

Magun.

 

Põldmagun

Põldmagunat leidub kogu Eestis, kus kasvab sageli üksikute taimedena. Lääne - Eestis ja saartel võib leida aga moonivälju.

Põldmagun on vähe arenenud juurestikuga umbrohi (rohimisega vajadusel kergelt kõrvaldatav) ning meile on ta jõudnud koos inimestega. Tegelikult pea kogu Euroopas tulnukas.

Efemeerse taime ülesandeks on: kiirelt tärgata seemnest, kasvada ruttu, anda oma seemned elu järjepidevuse jätkamiseks – seega lühiealised taimed, kes kohastunud seemnete kasvatamiseks.

Seda hoomab igast taime osast:  väikesele juurestikule kulub vähe energiat, harunev vars võimaldab rohkem vilju kasvatada, lehti on vähe ehk sedavõrd, et päikeseenergia vajadus seemnete kasvatamiseks katta. Õied on suured ning erksavärvilised, võivad vahel olla isegi roosad või valged. Putukatele see meeldib ja taimede tolmeldamine seega kindel. Seda soosib muuseas ka õite ehitus.

Magunaliikidele on iseloomulik valge piimmahl ja see on mürgine. Vaatame, et nimetatu eriti väikestele korjajatel silma või suhu ei satuks. Korjatud õied pakuvad vaasis lühiajalist rõõmu ja vajuvad longu.

 

Unimagun ehk aedmagun   Papaver somniferum  - ilutaim, kuid metsistub kergelt.

Liivmagun    Papaver argemone  - kasvab paiguti, enamalt jaolt Lääne-Eestis

Kukemagun    Papaver rhoeas  - ilutaim, kuid ka umbrohuna Lääne - ja Põhja-Eestis.

 

 

On üks imeline põld Saaremaal, Laimjala kandis. Mõnele romantikule on see justkui palverännaku koht: korra aastas peab seal ära käima ja imet nägema. Vägisi tulevad huulile Andres Valkoneni igihalja laulu sõnad: Moonika... mooniga...