looduskalender.ee

 

Mida nad küll siin teevad? Kass uudistab siile.

 

Harilik siil

Erinaceus europaeus

 

Kevadel mais sündinud siilipojad iseseisvusid juulis. Siilid on paaritumisvõimelised kogu suve, kandeaeg emasloomal viis ... kuus nädalat. Suvine põlvkond on sündinud ja sündimas, seega päris paras aeg ülevaade üllitada.

 

Siilimamma toob pojad ilmale kusagil varjulises kohas, linnas kusagil aianurga kompostihunnikus või möödunud aasta kokkuriisutud lehtede ja oksarisu vahel. Tavaliseks pesakonna suuruseks on neli kuni seitse „okaskera“, vahel rohkem, aga siilimamma kümme nisa võimaldab suurperet imetada. Vastsündinud on roosad ja pimedad umbes seitsme sentimeetri pikkused pallikesed. Valged, pehmed ja lühikesed okkad hakkavad kasvama umbes tunni möödudes peale sündi. Kolme nädala möödudes jäetakse pesa maha, kuid poegade imetamise ja „siilielu“ õpetamisega tegeleb hoolikas siilimamma veel

teist sama kaua. Kahekuused noorloomad on juba täiesti iseseisvad, lahkuvad vanemate territooriumilt, alustades iseseisvat elu.

 

Kui oma hoovis on kahtlus, et siil pesitseb peab veidi uudishimu maha suruma. Esimesed viis päeva on kõige riskantsemad sest siiliema võib häirimisel pesa hüljata või pesakonna hävitada. Hiljem on perekonna side sedavõrd tihe, et poegi ei hüljata, kuid segamisel otsib siiliema uue pelgupaiga kuhu pimeduse katte all pojad tassib. Nagu öeldud, kolme nädala möödudes, kui pojad pesa jätavad käitutakse vanu käitumisharjumusi järgides.

 

Mis siis suuremate suguvendadele maitseb, kui õhtuhämaras oma ringkäiguga alustatakse? Millega siil maiustab on kõrvaga kuulda. Matsutamisega süüakse kas nälkjat või vihmaussi ehk tõuku või ämblikku. Ragistades, saagiks on langenud kitiinkestaga putukas või tigu. Siilid on kõigesööjad – seemned, marjad, seened suuremad saakloomad on tänavusuvised konnad, sisalikud, hilissuvel sündinud roomajad, hiired, kui kätte saavad või leiavad hiirepesa. Kui läheduses on veekogu kõlbavad kaldale uhutud surnud kalad ja leitud raibe kusagil metsas.  Teadlased on mõõtnud, et siilide öine ringkäik on umbes kilomeetrine ja isasloomad on emasloomadest hulga nobedamad kõndijad.

 

Septembris arutame siilide talvitumise teemat ja võib – olla mõni usinam teeb siilile hoovinurka talvepesa.