Fotod: Arne Ader
Suur-pärlmuttertäpik.
Päikeselistel päevadel on suur – pärlmuttertäpikut päris keeruline jälgida, peatusi tehakse õistaimedel ainult toitumiseks, seega peab veidi vedama. Lennustiil on jõuline ja trehvame avatud metsamaastikul, niitudel ka metsateedel. Ülatiibade oranshi ilmestab peaaegu must tiivakiri, tiibade veeri aga tähnilised narmad. Tiibade alaküljed on varieeruvad, kuid esmalt märkame silmahakkavaid valgeid tähne. Teksti lõpus olevalt Arne pildilt näeme suletud tiibadega suur – pärlmuttertäpikut.
Kui avaneb võimalus näha kirjeldatud liblikapaari koos, siis pisem on isasliblikas. Lendlema hakkasid juulis ja kohtame kuni jätkub ilusaid hilisuveilmasid.
Suur-pärlmuttertäpik.