Foto: Arne Ader
Nastik teel.
Nastik ei ole mürgimadu ja inimesed on teda ammustest aegade oma elamute lähedal sallinud kuna pisinärilised kuuluvad roomajate toidusedelisse ja nende kohalolek hoiab närilised eemale.
Roomaja selja värvus on väga varieeruv – oliiviroheline, pruunikashall, tumedal seljal võivad olla lisaks heledamaid tähne ja kõhualune on hele. Saaremaal ja Ruhnul võib trehvata täiesti musti isendeid.
Selged liigitunnused on kollakad kuni oranshid kuklalaigud, kuid needki varieeruvad vahel valkjast, hallini. Pigimustadel isenditel võivad kuklalaigud puududa. Täiskasvanud isasnastikute pikkuseks on saadud seitsmekümne sentimeetri ringis, mis jääb emasloomade pikkusele poole jagu alla. Väga tähelepanuväärne suuruste vahe.
Augusti lõpus ja septembris kooruvad emasnastiku poolt munetud kahe ... nelja sentimeetristest kokkuliimunud nahkjatest munadest „nastikulapsed“. Üks emasnastik muneb kuni nelikümmend muna ja vahel kasutab sama munemiskohta mitu roomajat. Vastkoorunud on viieteistkümnest – paarikümne sentimeetri pikkused, kes roomavad koheselt laiali ja alustavad iseseisvat elu. Sellisteks looduslikeks haudlateks võivad olla sõnniku – ja lehehunnikud, kõdunenud kännud, metsakõdu, mererannikul lamupeenar.... Noortel nastikutel on hulgaliselt vaenlasi.