looduskalender.ee

 

Valgepõsk – lagle

Branta leucopsis

Kanada lagle

Branta canadensis

Mustlagle

Branta bernicla

 

Kõige arvukamateks vaadeldud liikideks, nädalavahetuse linnupäevadel olid esialgsetel andmetel valgepõsk - lagle (25700 lindu), raba - ja suur - laukhaned (kokku 21600), mustlagle (1567) ja sinikael-part (1433). Nõnda on meil põhjust võrrelda enammärgatavaid liigikaaslasi.

 

Valgepõsk-lagled. Meelva, Matsalu

 

Vagepõsk – lagled on meil pikaajalise jahikeelu tõttu muutunud üha arvukamaks sügiseseks läbirändajaks. Lagleparvesid on põldudel, heinamaadel ja rannaniitudel näha septembri lõpust ja väiksem hulk jääb meile toituma kuni lumeni välja. Põllumehed on nende peale vahel põhjusega pahased. Sügisrändureid on hinnanguliselt alla saja tuhande, kui tänavused numbrid kokku loetud anname ornitoloogide ülevaate.

Hõbehall ja põikivöötidega must – valge suur haneline. Pugualalt – õlgade kõrguselt, ülespoole kuni pealaeni läikivmusta sulestikuga, laup ja põsed valged. Häälitsused rändel kähedalt haukuvad.

Võrdluseks kogukam ja väga vähearvukas musta peaga, kanada lagle, keda võib väikeste salkadena näha meie vetel talvitumas.

Kanada lagle

 

Viimastel aastatel on trehvatud pea igal aastal, rände aegu koos valgepõsk – lagledega mõnd üksikut punakael - laglet (Branta ruficollis). Toitujate hulgas torkab kindlasti silma.
 

Pildistas Aivar Veide

 

Mustlagled

 

Mustlagled on „õppinud“ rannakarjamaid kasutama viimase kümnekonna aasta jooksul. Varem toitus liik pea eranditult rannikumere lahtede madalast veest toitu hankides. Arvukus on alla kümnendiku valgepõsk – lagledest, aga on suurenemas.

Mustlagled paistavadki merel „mustade“ lindudena. Eelnimetatutest pisemad, aga hanede suurused, sulestik pruunikashall ja tumedalaiguline, vaid sabaots on valge. Kõhualune võib olla kas hele või tume, aga see olened alamliigist. Vanalindude kaela külgedel valged laigud, mis neid noorlindudest eristab sest neil kaelalaigud puuduvad.

 

Mustlagled