Foto: Arne Ader
Pasknäär haavaoksal
Meelsasti tegutseb ettevaatlik, kuid mitte inimpelglik pasknäär metsa äärealadel, kus on palju alustaimestikku ja peitumisvõimalusi. Kehvavõitu lendajana, peab röövlindudest vaenlaste suhtes avamaastikul ettevaatlik olema. Puudel lehestikku vähem, seega pasknäärid nähtavamad, aga tegelikult on linnud väga paigatruud.
Augustis alustasid pasknäärid oma talvevarude kogumist sarapuupähklitest ja kestab tammetõrudega varude peitmisega lumeni välja. Hinnanguliselt, nelja kuu jooksul teeb üks lind kuni kümme tuhat peidukohta ehk teisisõnu 4 ... 5 peidikut päevavalgel ajal ühes tunnis.... muljetavaldavad numbrid. Lisaks kõigele on vaja talvevarude asukohad meeles pidada ja tundub, et üsna edukalt. Unustatud peidupaikadest sirguvad õnnestumise korral uued puud, et pasknääride järeltulevad põlvekonnad saaksid sarnast eluviisi jätkata.
Pasknääride talvine arvukus kõigub meil saja tuhande ja veerand miljoni linnu vahel. Varesest väiksem, pigem haki suurune. Kokkupandud tiibadel on meie rahvusvärvid, keha roosakashall, sabatüvi valge, saba pikk ja must, aga lühem kui harakal. Häiritud olekus tõusevad lagipea suled kohevile. Põnev lind.